OTSEÜLEKANNE ⟩ Heaolutehnoloogaid jooksevad heaoluteaduse eest ära

Heaolutehnoloogiate festival Foto: sotsiaalministeerium

2. juunil kell 10.00 allgab Tallinnas T1 keskuses heaolutehnoloogiate mess, millest Postimees ka ülekande teeb.
Eestis on olemas heaoluteaduse tippkeskus. Täna näib, et tehnoloogia jookseb pikkade sammudega teaduse eest ära: imevidinad ja lahendused, mis inimese elu paremaks tegema peaksid, ilmuvad nagu seened pärast vihma. Täna on sotsaiaalministeerium ette võtnud plaani, et toetama hakata erinevaid heaolutehnoloogiaid ja seda ka ilmselt rahaliselt. 

Eestis on tänaseks maksumaksja raha toel loodus kümme tippkeskust. Heaoluteaduse tippkeskuses nende hulgas. Tippkeskuste eluiga on esialgu 7 aastat ning heaoluteaduse peale kulubki 7 miljonit. Rööbiti aga tegeleb ka Sotsiaalministeerium heaolutehnoloogiate vallas uuenduste toetamisega. Olukord on huvitav, sest tänaseks pole heaoluteaduste tippkeskus – see alustas oma tegevust käesoleva aasta alguses – veel jõudnud nende järeldusteni, millist heaolu siis Eestis soovitaks ja millest on puudus. Sotsiaalministeerium on aga käima jooksmas kava, mille kohaselt ettevõtted aga juba teavad, millised vidinad ja lahendused eestlased õnnelikuks teevad.

Heolutehnoloogiad tõotavad revolutsiooni: nutikad kellad, ravimeeldetuletused, kukkumisandurid, suhtlusrobotid ja isegi virtuaalreaalsuse «sõbrad» lubavad vananeda turvaliselt ja väärikalt. Kuid küsimus jääb: kas iga uus tehnoloogiline lahendus tegelikult parandab inimese heaolu – või loome me tehnoloogiaid, mille mõjust inimesele ei ole me tegelikult kuigi palju aru saanud? 

Heaolutehnoloogiate arendust veab sageli insenerteadus, mitte heaoluteadus ehk psühholoogia, sotsioloogia ja hooldusteadus. Tehnoloogia pakub lahendusi probleemidele, mida pole alati piisavalt mõtestatud. Kui näiteks eakas inimene saab ravimeeldetuletuse või suhtlusroboti, kas see tõepoolest parandab tema heaolu? Või kinnistab see hoopis üksindust, sest tehnoloogiline «lahendus» asendab inimliku kontakti?

Rootsis on tehtud uuringuid, kus kodudes kasutatavad suhtlusrobotid ei suurendanud mitte inimeste turvatunnet, vaid hoopis ärevust – robot mõistab halvasti, reageerib aeglaselt ja mõjub külmalt. Samas Norras kasutusele võetud videokonsultatsioonid koduõenduses suurendasid eakate iseseisvust ja turvatunnet, kuna säilis inimlik kontakt, kuigi ekraani kaudu.

Probleem seisneb sageli selles, et tehnoloogiad loovad illusiooni hoolimisest, kuid empaatia, märkamine ja mõtestatud kontakt jäävad puudu. Masin ei tunne emotsioone ega tee moraalseid valikuid. Isegi kui AI suudab lugeda näoilmeid või tonaalsust, ei asenda see inimese vahetut kohalolu, puudutust või kuulamist. Seega – heolutehnoloogia võib olla toeks, aga mitte asenduseks.

Heaoluteadus peaks seega liikuma tehnoloogia ees – mitte tehnoloogia sabas. Uus tehniline «vidin» pole automaatselt «hea asi». Enne kui midagi skaleerida, tuleks mõista: kelle jaoks see on, millist vajadust see päriselt lahendab, ja kas see tugevdab või lõhub inimese sidemeid teiste inimestega. Heaolu ei ole ainult funktsioonide kogum – see on ka tähenduslikkuse, kuuluvuse ja väärtustatuse tunne.

Kuula Kukkuva Õuna saadet Andero Uusbergiga, kus on juttu sellest, mis asi on haluteadus ja asjakohane tippkeskus:
 

Festivali päevakava

09.30–10.00 Hommikukohv 

10.00–12.30 Pealava
Pealavalt kantakse sündmus üle ka veebis. 

Sissejuhatus päeva moderaatorilt Annika Uudelepalt.
 

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov tervitab osalejaid ja avab tervise- ja sotsiaalsüsteemi väljakutseid ning heaolutehnoloogiatele pandud ootusi. 

Niclas Forsling ja Christine Gustafsson Rootsist võtavad kokku Põhjamaade seitsme aasta pikkuse kogemuse heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisel. Inglise keeles, tõlge eesti keelde.

Heidi Paakkari Soomest tutvustab Päijät-Häme heaoluteenuste piirkonna teekonda tehnoloogiate igapäevase kasutuselevõtuni koduteenustes. Inglise keeles, tõlge eesti keelde.

Ettevõtjate vestlusringis jagavad Eesti tehnoloogiaettevõtjad lahenduste arendamise ja turule toomise kogemusi ja taipamisi.
Osalevad:
Sten Erik Mägus - Lutso kaasasutaja;
Kari Maripuu - Cloud Care tegevjuht;
Priit Kruus - Dermtest tegevjuht;
moderaator Kristiina Sepp (EIS tervisetehnoloogiate ja -​teenuste fookusvaldkonnajuht).

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo tutvustab sügisel avanevat arendusprogrammi, millega riik Eestis heaolutehnoloogia lahenduste arendamisele ja kasutuselevõtule hoogu soovib anda.

12.30–13.15 Lõunapaus

13.15–15.25 Töötoad

Iga festivalikülastaja saab osa võtta kahest eelregistreeringuga töötoast. Vt ka töötubade kirjeldusi allpool.

15.25–15.40 Kohvipaus

15.40–17.00

Lahenduste mess

Messialal saab näha ja oma käega proovida üle 20 tehnoloogiapõhise lahenduse meilt ja mujalt.
Lõppsõnad päeva moderaatorilt.

17.00–19.00 Võrgustumine

Pärast sisukat programmi ootame teid jääma veel hetkeks, et nautida head seltskonda ja suupisteid. Vabas õhkonnas saab jagada muljeid ja luua uusi partnerlusi.