/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/01/16888165t1h3798.png)
2. juunil kell 10.00 algab Tallinnas T1 keskuses heaolutehnoloogiate mess, millest Postimees ka ülekande teeb.
Eestis on olemas heaoluteaduse tippkeskus. Tänapäeval näib, et tehnoloogia jookseb pikkade sammudega ära teaduse eest: imevidinad ja lahendused, mis inimese elu paremaks tegema peaksid, ilmuvad nagu seened pärast vihma. Nüüd on sotsiaalministeerium ette võtnud plaani, et hakata toetama eri heaolutehnoloogiaid, ja seda ka ilmselt rahaliselt.
Eestis on praeguseks loodud maksumaksja raha toel kümme tippkeskust. Heaoluteaduse tippkeskus on nende hulgas. Tippkeskuste eluiga on esialgu seitse aastat ning heaoluteaduse peale kulubki seitse miljonit eurot. Aga rööbiti tegeleb ka sotsiaalministeerium uuenduste toetamisega heaolutehnoloogiate vallas. Olukord on huvitav, sest praeguseks pole heaoluteaduste tippkeskus – see alustas oma tegevust selle aasta alguses – veel jõudnud nende järeldusteni, millist heaolu siis Eestis soovitaks ja millest on puudus. Sotsiaalministeeriumis on aga olemas kava, mille kohaselt aga ettevõtted juba teavad, millised vidinad ja lahendused eestlased õnnelikuks teevad.
Heaolutehnoloogiad tõotavad tuua revolutsiooni: nutikad kellad, ravimeeldetuletused, kukkumisandurid, suhtlusrobotid ja isegi virtuaalreaalsuse «sõbrad» lubavad vananeda turvaliselt ja väärikalt. Kuid küsimus jääb: kas iga uus tehnoloogiline lahendus tegelikult parandab inimese heaolu või loome tehnoloogiaid, mille mõjust inimesele ei ole me tegelikult kuigi palju aru saanud?
Heaolutehnoloogiate arendust veab sageli inseneriteadus, mitte heaoluteadus ehk psühholoogia, sotsioloogia ja hooldusteadus. Tehnoloogia pakub lahendusi probleemidele, mida pole alati piisavalt mõtestatud. Kui näiteks eakas inimene saab ravimeeldetuletuse või suhtlusroboti, kas see tõepoolest parandab tema heaolu? Või kinnistab see hoopis üksindust, sest tehnoloogiline lahendus asendab inimliku kontakti?
Rootsis on tehtud uuringuid, kus kodudes kasutatavad suhtlusrobotid ei suurendanud mitte inimeste turvatunnet, vaid hoopis ärevust – robot mõistab halvasti, reageerib aeglaselt ja mõjub külmalt. Samas, Norras koduõenduses kasutusele võetud videokonsultatsioonid suurendasid eakate iseseisvust ja turvatunnet, kuna säilis inimkontakt, kuigi ekraani kaudu.
Probleem seisneb sageli selles, et tehnoloogiad loovad illusiooni hoolimisest, kuid empaatia, märkamine ja mõtestatud kontakt on puudu. Masin ei tunne emotsioone ega tee moraalseid valikuid. Isegi kui AI suudab lugeda näoilmeid või tonaalsust, ei asenda see inimese vahetut kohalolu, puudutust või kuulamist. Seega – heaolutehnoloogia võib olla toeks, aga mitte asenduseks.
Heaoluteadus peaks seega liikuma tehnoloogia ees – mitte tehnoloogia sabas. Uus tehniline vidin pole seega kohe hea asi. Enne kui midagi skaleerida, tuleks mõista: kelle jaoks see on mõeldud, millist vajadust see päriselt lahendab ja kas see tugevdab või lõhub inimese sidemeid teiste inimestega. Heaolu ei ole ainult funktsioonide kogum – see on ka tähenduslikkuse, kuuluvuse ja väärtustatuse tunne.
Kuula «Kukkuva õuna» saadet Andero Uusbergiga, kus on juttu sellest, mis asi on heaoluteadus ja asjakohane tippkeskus:
Festivali päevakava
09.30–10.00 Hommikukohv
10.00–12.30 Pealava
Pealavalt kantakse sündmust üle ka veebis.
Sissejuhatus päeva moderaatorilt Annika Uudelepalt.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov tervitab osalejaid ja avab tervise- ja sotsiaalsüsteemi väljakutseid ning heaolutehnoloogiatele seatud ootusi.
Niclas Forsling ja Christine Gustafsson Rootsist võtavad kokku Põhjamaade seitsme aasta pikkuse kogemuse heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisel. Ettekanne on inglise keeles, tõlge eesti keelde.
Heidi Paakkari Soomest tutvustab Päijät-Häme heaoluteenuste piirkonna tehnoloogiate igapäevase kasutuselevõtu teekonda koduteenustes. Jutt on inglise keeles, tõlge eesti keelde.
Ettevõtjate vestlusringis jagavad Eesti tehnoloogiaettevõtjad lahenduste arendamise ja turule toomise kogemusi ja taipamisi.
Osalevad:
Sten Erik Mägus – Lutso kaasasutaja;
Kari Maripuu – Cloud Care'i tegevjuht;
Priit Kruus – Dermtesti tegevjuht;
moderaator Kristiina Sepp (EISi tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonna juht).
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo tutvustab sügisel avanevat arendusprogrammi, millega riik Eestis heaolutehnoloogia lahenduste arendamisele ja kasutuselevõtule hoogu soovib anda.
12.30–13.15 Lõunapaus
13.15–15.25 Töötoad
Iga festivalikülastaja saab osa võtta kahest eelregistreeringuga töötoast. Vt ka töötubade kirjeldusi allpool.
15.25–15.40 Kohvipaus
15.40–17.00
Lahenduste mess
Messialal saab näha ja oma käega proovida üle 20 tehnoloogiapõhise lahenduse meilt ja mujalt.
Lõppsõnad päeva moderaatorilt.
17.00–19.00 Võrgustumine
Pärast sisukat programmi ootame teid natukeseks veel jääma, et nautida head seltskonda ja suupisteid. Vabas õhkkonnas saab jagada muljeid ja luua uusi partnersuhteid.