/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/08/16907541t1h1b19.jpg)
Odav, surmav ja aina nutikam – droon ei vaja ei tiibu ega pilooti, et tuua kaasa kaost. Kui vanasti tähendas õhurünnak müristavat hävitajat, siis nüüd võib see saabuda hiirvaikselt ja sadade kaupa. Just seda on õppinud Putini Venemaa ja sealne droonitehnika teeb enam kui ettevaatlikuks. Uudsed tehnoloogiad, mis veel hiljuti kuulusid ulmevaldkonda, on saanud relvaks reaalsuses. Meilgi on põhjust valvel olla ja Ukraina kogemusest näeme, mis Eestitki võib ees oodata.
Ründedroonid kujundavad ümber tänapäevast sõjapidamist, pakkudes relvajõududele tipptasemel ja odavat võimalust sihtida täpselt paiku, liikuvaid objekte või isegi lendavaid sihtmärke. Mehitamata õhusõidukitel (Unmanned Aerial Vehicles ehk UAV-d) on mitmeid eeliseid võrreldes tavapäraste õhurünnakuvahenditega – peamiselt lennukite ja rakettidega –, mis on märgatavalt kallimad. Lennuki või raketi kaotamine lahingus võib tõsiselt mõjutada sõjalist eelarvet, samas kui droonide kasutamine võimaldab sõjalistel jõududel kauem lahinguväljal püsida.
Kuhjaga surmavaid uuendusi
Nüüd on ilmnenud teateid, et Venemaa toodab Tatarimaal, Alabugas, juba pikemat aega omi ründedroone. Moskva on rajanud tootmisliinid Shahed-tüüpi droonidele, mis osteti mõne aasta eest Iraanist. Droonidele lisatakse uus radarikaitsekate. Venemaa, mis varem ründas Ukrainat suure hulga rakettidega, on näiliselt suundumas massiivsete droonirünnakute poole. 1. juunil saatis Vene armee ühe öö jooksul 472 «üheotsapiletiga» ründedrooni (one-way attack drones ehk OWA) Ukraina suunas. 26. mail kasutati 355 drooni Kiievi vastu ja 18. mail lendas Ukranasse 298 Shahed-tüüpi drooni. Esmalt Iraanist ostetud droone on Venemaa tootnud juba kuid. Teated viitavad, et Moskva katab need droonid nüüd süsinikukihiga, mis neelab radarilained selle asemel, et neid tagasi peegeldada, vähendades seeläbi avastamisvõimalust. Samuti väidetakse, et droonidesse on integreeritud SIM-kaardid ja vastavad sidemoodulid, et edastada andmeid tagasi Venemaale mobiilsidevõrgu kaudu. Ka Shahed-droonide lõhkepead on väidetavalt uuendatud. Hiljuti väitis Kiiev, et Shahedides kasutatakse nüüd uusi süütepomme ja kilde paiskavid lõhkepeasid. Esimesed võivad põhjustada tulekahjusid, teised paiskavad laiali suure hulga kilde, et tekitada inimohvreid.
Pettedroonid Ukraina õhutõrje eksitamiseks
Venemaa kasutab ka pettedroone, mis imiteerivad tõelisi Shahede, et siduda Ukraina õhutõrjesüsteemid, mis ei suuda neid visuaalselt eristada. Lõpuks lastakse need alla, kuid see annab teistele droonidele aega siseneda piiratud õhuruumi. Mai alguses teatasid Kiievi ametnikud, et 40% sissetulevatest Shahedidest olid pettedroonid. Ilmnes ka, et Moskva kasutab droone, mida juhitakse mitte raadiolainetega, vaid fiiberoptiliste kaablite abil. Sellised droonid on elektroonilise sõjapidamise vastu peaaegu immuunsed, teatas Politico. Ukraina armee komandör Andriy ütles: venelased suurendavad mitte ainult droonide tootmist, vaid ka kasutavad rohkem raadio-elektroonilise sõjapidamise vahendeid. Meie rindelõigus muutuvad raadiosagedused iga kahe nädala tagant. Seega, kui riik meile droone tarnib, on neist kasutuskõlblikud vaid umbes 20 protsenti. Peame pidevalt kulutama lisaressursse ja aega, et need droonid ümber seadistada. Odavate droonide kasutamine annab Venemaale võimaluse saata igal kuul sadu UAV-sid sihtmärkide pihta üle kogu Ukraina, ilma suurema mureta nende kaotuse pärast. Samal ajal jääb kaitsepoolele ülesandeks leida lõputult ressursse, et kõik lähenevad droonid alla tulistada – ja seda mõistliku hinnaga, kirjutas The Conversation .
Allikas: Interesting Engineering