/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/14/16922182t1he979.jpg)
Veekriisi, ringmajanduse ja kriisikindla elukorralduse võtmeküsimused saavad vastused Puhta Vee Teemapargis toimuval kuivkäimla konverentsil. Oluline on ka aru saada, et kui voolu pikemat aega pole ja pumbad ei tööta, siis meid tabada võiv sanitaarkatastroof on väga suur. Kuivkäimlatega elaksime üle nii sõja kui muudki koledused. Postimees teeb kuivlakonverentist otseülekande.
Kui palju puhast joogivett sa igapäevaselt lihtsalt… alla lased? Enamik inimesi ei mõtle sellele, et kolmandik nende päevasest veekasutusest kulub tualetis – ja seda sageli joogivee arvelt. Just selle mõttega algab tänavune kuivkäimla-teemaline konverents «Kuivlate tehnoloogiad ja vedelikud», mis toimub Pandivere kõrgustikul Puhta Vee Teemapargis juba kaheteistkümnenda Veepäeva raames.
Konverentsi keskmes on kolm omavahel tihedalt seotud teemat: vee sääst, toitainete ringmajandus ning kriisikindel sanitaaria. Tänases maailmas, kus kliimamuutused, loodusvarade kahanemine ja geopoliitilised pinged järjest süvenevad, pole need enam kaugeltki pelgalt ökoaktivistide murekohad – vaid iga kodu ja kogukonna praktilised väljakutsed.
Kus on vett küllaga, aga mitte joogivett?
Koolis õpetatakse, et Maa pindalast on 70% kaetud veega. Ometi on sellest veest vaid murdosa magedana tarbimiseks sobiv. Veel väiksem osa on tehnoloogiliselt ja majanduslikult mõistlikult kättesaadav. Isegi Eesti, kus sageli peame puhast vett iseenesestmõistetavaks, ei jää puutumata üha süvenevast probleemist: kvaliteetne joogivesi muutub harulduseks. Pesu pesemisel eralduv mikroplast, ravimijäägid, puhastus- ja pesuvahendid – kõik need jõuavad läbi kanalisatsiooni lõpuks meie veekogudesse. Ning kuigi reovett puhastatakse, ei suuda olemasolevad süsteemid eemaldada ravimijääke ega mikroplasti, mis satuvad seeläbi taas loodusesse.
Toitained – raisatud ressurss või kasutamata väetis?
Kas pole kummaline, et lehmasõnnikut peame väärtuslikuks väetiseks, kuid inimsõnnikust tahame võimalikult ruttu lahti saada? Kuigi inimese ainevahetuse jäägid sisaldavad väärtuslikke toitaineid – lämmastikku, fosforit, kaaliumi – uhame need tualetis koos joogiveega lihtsalt minema. Alles siis, kui settemuda kompostitakse, tekib tagasihoidlik võimalus need ringlusse võtta. Kuid enamasti satuvad koos fekaalidega reoveepuhastisse ka keemiatööstuse, haiglate ja tänavate jäägid – muutes kogu massi potentsiaalselt ohtlikuks ning välistades selle ohutu kasutamise põllumajanduses.
Selle taustal kerkib esile kuivkäimla – või nagu konverentsi korraldajad eelistavad öelda, «kuivla» – kui märksõna ja lahendus. See uudissõna, mille tõid 2023. aastal välja kümned rohesõnade loojad, viitab käimlatehnoloogiale, mis on puhas, haisuvaba, mugav ja loodussõbralik. Kuivla ei vaja vett, ei reosta keskkonda ning võimaldab käidelda toitaineid – viies need tagasi sinna, kuhu nad kuuluvad: põllule, toidutootmise teenistusse.
Kriisikindel elu algab peldikust
Sageli mõtleme kriisidele suures mastaabis: sõjad, kliimakatastroofid, loodusõnnetused. Kuid ka tavaline lumetorm või elektrikatkestus võib hetkega muuta meie kaasaegse eluviisi halvavaks. Kui puudub elekter, lakkab töötamast veepump, katel ja ka kanalisatsioon. Mis saab siis? Neis kodudes, kus on puuküttega ahi, salvkaev ja kuivla, on elu jätkusuutlik ka tormi ajal. Kui elektrita jäämine tähendab paljudele kriisi, siis kuivla-omanik võib jätkata elu tavapäraselt – ilma vee ja reoveevajaduseta, isevarustatuna ja keskkonda säästvalt.
Mida toob konverents «Kuivlate tehnoloogiad ja vedelikud»?
Konverentsil arutatakse:
- uusi ja nutikaid kuivla-lahendusi,
- vedeliku- ja tahkejääkide käitlemist,
- vee ja toitaine säästu mõju keskkonnale,
- lahkvoolse kanalisatsiooni tulevikku,
- ning muidugi: kuivla rolli globaalse veekriisi ja kohalike kriiside lahendamisel.
Eeskuju võetakse Skandinaaviast, kus Rootsis toimunud hiljutisel konverentsil tutvustati mitme torustikuga reoveekäsitlust: köögi rasvane vesi, pesu kergevesi ja tualetireovesi liiguvad eraldi, võimaldades tõhusamat käitlust ja ringlussevõttu. Sarnaselt nagu oleme harjunud sorteerima prügi, hakkame tulevikus sorteerima ka oma „märga prügi“ ehk reovett.
Kas kuivla sobib ainult suvekodusse?
Ei. Tänapäevased kuivlalahendused on esteetilised, lõhnavabad ja hügieenilised, sobides kasutamiseks nii eramutes kui linnakorterites, koolides ja isegi büroohoonetes. Konverentsi praktiline osa toobki kohale mitmed tootjad ja arendajad, kes esitlevad oma seadmeid – alates lihtsast kompostkäimlast kuni automaatsete süsteemideni, mis käitlevad jääke kohapeal või viivad need kogumiskeskustesse.
Kui oled mõelnud, kuidas elada jätkusuutlikumalt, säästa vett, kaitsta loodust ja valmistuda ootamatusteks – siis see konverents on sinu jaoks. Tule ja saa teada, kuidas kuivla võib muuta maailma – alustades sinu enda kodust.
Veepäev ja kuivlakonverents toimuvad Puhta Vee Teemapargis, kus eestvedajaks on Priit Adler – mees, kes on pühendanud oma elu Eesti veevarude mõtestamisele ja hoidmisele. Tulge kuulama, õppima, küsima ja – miks mitte – juba sel suvel oma esimese kuivla paigaldamist planeerima. Sest puhtam vesi ja targem sanitaaria algavad meist endist.
XII Pandivere veepäev – V konverents «Kuivlate tehnoloogiad ja vedelikud» 18.06.2025.a. Puhta Vee Teemapargis
Päevakava:
09.30-10.00 saabumine ja allikavesi / taimetee / kohv, kohaloleku häälestus
10.00-10.10 korraldajate tervitus ja päeva sissejuhatus, ohutusteave
10.10-10.30 Avasõnad ütleb Jaanus Terasmaa, TLÜ hüdroökoloogia professor
10.30-11.00 Georg Elias Humal - tudengite roheidee võistluse Negavatt 2024.a. võitja algatusega „PissIN”
11.00-11.30 Reet Mändar, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor- Colilaadsed ja kolibakterid: müüdid ja tegelikkus
11.30-11.55 Veepaus, saali tagasi enne
12.00 12.00-12.30 Olav Ojala, Kliimaministeeriumi veeinvesteeringute valdkonnajuht – Puhta vee poole: rahastamisvõimalused innovaatiliste ringlustehnoloogiate arendamiseks
12.30-13.00 Regina Viljasaar-Frenzel - Logi Sauna kogemusest, esimene poolavalik kuivla Tallinnas
13.00-14.00 Lõuna ja tutvumine stendiettekannetega (Biolan, Bio-Kem, Trobolo, Maaülikool, Tehnikaülikool, Pärandpeldik) Saali tagasi enne 14.00
14.00-14.20 Peep Tobreluts, TÜ VKA ringtehnoloogia lektor - Teholoogiauudised Helsingborgist (reovee liigiti käitlemise konverents) ja sissejuhatus filmile
14.20-15.15 filmi HOLY SHIT / PÜHA PELDIK ühisvaatamine www.jupiter.ee keskkonnast
15.15-15.25 küsimused ja vastused filmile
15.25-15.30 Konverentsi ülekande lõpetamine
15.30-17.00 Puhta Vee Teemapargi off-grid (taristuvaba) süsteemide tutvustus ja ringkäik (autonoomne elekter, käimlad, kompostimine jms)