/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/19/16936909t1h1bb0.jpg)
Äsja 2025. aasta Pariisi lennundusnäitusel avalikustatud Dassault Aviationi olulise projekti tutvustamisel näidati ka Prantsuse Rafale’i hävitaja mehitamata saatedrooni. Projekti eesmärk on tugevdada riigi õhu- ja kosmoseväe tulevasi lahinguvõimekusi: suure mehitamata lahinguõhusüsteemi (uncrewed combat air system ehk UCAV) arendamist, mida tehakse paralleelselt Rafale’i hävitaja F5 standardiga.
Süsteem asub praegu eel-arendusfaasis Prantsuse kaitsehanketeenistuse (Direction Générale de l'Armement ehk DGA) järelevalve all ning peaks teenistusse jõudma umbes aastal 2033. Esmane katselend tuleb veel mõned aastad varem.
Dassault esitles droonlennuki maketti messil oma väljapanekus. Maksimaalse stardimassiga umbes 17,5 tonni, mis on sarnane Mirage 2000 hävitajale, kasutab droon ühte Safran M88 mootorit ehk sedasama, mida ka kahe mootoriga Rafale.
Uus lahingudroon põhineb otseselt viimasel aastakümnel arendatud Euroopa tehnoloogilisel demonstratsiooniprojektil nEUROn, mille tulemustele toetudes on sellel täiustatud stealth-omadused ja see on mõeldud töötamiseks vaenulikus õhukaitsega keskkonnas Rafale’i hävitajatega koostöös.
Drooni ülesanne on tõrjuda vaenlase õhutõrjesüsteeme ning seda juhib vähemalt esialgu kaugjuhtimise teel üks Rafale F5 piloot. Edaspidi võib see kontseptsioon edasi areneda, võimaldades ühel hävitajal korraga juhtida mitut drooni.
Erinevalt varasemast kergemast demost, mis kaalus 5–6 tonni ja kasutas Rolls-Royce/Turbomeca Adouri mootorit, tähendab uus disain märkimisväärset arengut. Lennukil on lai relvastuse valik, sealhulgas sisemise kinnitusega õhk-õhk-raketid, et tagada radarite eest paremini varjatud töövõime.
/nginx/o/2025/06/19/16936912t1h84c9.jpg)
Oluliseks omaduseks drooni konstruktsioonis on võime opereerida lennukikandjatelt sarnaselt Rafale Marine’iga. Insenerid töötavad ka õhus tankimise võimekuse integreerimise kallal, kaaludes hetkel valikut Rafale’ile sarnase sond-voolik (probe-and-drogue) süsteemi ja traditsioonilise voolik-otsik konfiguratsiooni vahel.
Süsteemi disainimisel võetakse arvesse ühilduvus Prantsuse Airbus A330 MRTT tankeritega, mis toetavad mõlemat tankimisviisi.
Lahingudroon hakkab alates 2033. aastast tegutsema koos Rafale F5ga, enne uue põlvkonna hävitaja kasutuselevõttu umbes aastal 2040, mida arendatakse Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania ühise programmi Future Combat Air System (FCAS) raames. Selle kuuenda põlvkonna hävitaja mudelit esitleti samuti näitusel, mis peegeldab tulevikuvisiooni, kus mehitatud ja mehitamata platvormid moodustavad ühise lahingusüsteemi ja lendavad parvena.
DGA hinnangul on nEUROni programm edukalt täitnud tehnoloogilise näidise rolli, lennates alates 2012. aasta detsembrist. Programmis on kinnitust leidnud olulised kontseptsioonid, nagu madal radarite jälgitavus, autonoomne lend, sisemine relvade kandmine ja integreerimine juhtimis- ja sidekeskkonda (C4I).
Sellel baasil jätkab Dassault edasist arendust ilma vajaduseta luua uut demonstratsiooniseadet. Drooni projekt on enam kui kümne aasta jooksul toimunud Dassault’ juhitud Euroopa koostöö tulemus, mille eesmärk on säilitada tööstuslik ja tehnoloogiline pädevus.
Ehkki tegemist on praegu riikliku programmiga, võib selle arendamine tulevikus viia jagatud või eksporditava võimekuseni, sest maailma relvajõud otsivad üha enam autonoomsete õhusüsteemide integreerimist oma lahingusüsteemidesse. Dassault’ arengukava peegeldab seega laiemat suundumust raskete vargsuse võimekusega lahingudroonide levikule, mis on üha enam kesksel kohal kaasaegses õhuväe doktriinis.