Kas prantslaste uued relvahanked avavad Ukrainale võimaluse saada täiendust oma radariparki?

SAAB toodab selliseid eelhoitausradaritega lennulkelid ning Prantsusmaa avatseb nendega asendada oma vanad Boeing radarlennukid. Kas Ukrainal on lootust Boeing'id endale saada? Foto: SAAB

Kui vanad liitlased uusi sõpru otsivad, võib juhtuda, et uued Ameerika radarid jäävad Euroopa hangetel ukse taha. Prantsusmaa «lendab» seekord Rootsi kursil – ja mitte ainult poliitiliselt. Ülevalt vaadates võib see tunduda lihtne uuendus, millega võib kaasas käia lootus, et vanad aga töökorras eelhoiatust pakkuvad radarlennukid Ukrainasse jõuavad. Kas see aga on ikka nii lihtne?

Prantsusmaa plaanib hankida Rootsi ettevõtte Saab lendavad eelhoiatuse radarsüsteeme GlobalEye, et asendada nendega neli Ameerika päritolu Boeing E-3F Sentry lennukit, mis vaatamata 2010ndatel tehtud moderniseerimisele on teenistuses olnud juba alates 1990ndatest ning aegunud. Pariisi lennundusnäitusel Le Bourget’s 2025. aastal sõlmiti Saabi ja Prantsusmaa kaitsehangete agentuuri Direction générale de l'Armement’i (DGA) vahel ühine deklaratsioon kahe GlobalEye lennuki ostmiseks. Leping hõlmab ka maapealset varustust, tehnilist tuge ja personali koolitust. Saabi teatel on lõplik lepingu sõlmimine oodatav lähikuudel. Lisaks kahele lennukile sisaldab kokkulepe optsiooni veel kahe GlobalEye hankimiseks, võimaldades seeläbi asendada kogu praegune Prantsuse AWACS e. airborne early warning and control system'i lennukipark. Praegu kasutab Prantsuse õhu- ja kosmosevägi (Armée de l'Air et de l'Espace) nelja Boeing E-3F Sentry lennukit. Varem peeti kõige tõenäolisemaks nende järeltulijaks nende otsest järglast E-7 Wedgetaili. Seda lennukit kasutavad lisaks USA-le ka Lõuna-Korea, Austraalia, Türgi ja Ühendkuningriik, samuti kavandatakse seda ühise NATO lennukipargi koosseisu, mistõttu oleks E-7 valik olnud loogiline samm ühtlustamise suunas. Siiski muudavad praegused geopoliitilised olud kodumaiste Euroopa lahenduste hankimise turvalisemaks kui USA süsteemide soetamine. Prantsusmaa, kui selle poliitika üks juhtivaid eestvedajaid pöördus oodatult Rootsi alternatiivide poole. GlobalEye ainus praegune täielik kasutaja on Araabia Ühendemiraadid, kus see valiti eelistatuna E-7-le. Samuti on GlobalEye tellitud Rootsi õhuväele, kus sellega asendatakse Ukrainale lubatud ASC 890. Seda kaaluvad lisaks veel Kanada, Taani ja Soome. Kui Prantsusmaa asendab oma AWACS lennukid, avab see potentsiaalse võimaluse Ukrainal saada vananenud, kuid siiski võimekad E-3F õhuseireradarid. Reaalne tõenäosus selleks on aga madal, kuna lõplik leping on veel sõlmimata ning tarnetähtajad teadmata. Seetõttu pole Prantsusmaal tõenäoliselt huvi kriitilisi süsteeme lähiajal Ukrainale üle anda. Näiteks Araabia Ühendemiraadid sõlmisid GlobalEye lepingu Saabiga 2015. aastal ning muudatustega 2020. aastal, mille järel tarniti viis lennukit aastatel 2020–2024. Rootsi tellis esimesed kaks GlobalEye lennukit 2022. aastal ja kolmanda 2024. aastal, kuid tarned algavad alles 2027. See tähendab, et Prantsusmaa ja potentsiaalselt ka Ukraina peaksid ootama vähemalt viis aastat esimest tarnet, mis ühtib Prantsusmaa kavaga hakata E-3F lennukeid pensionile saatma 2030ndate alguses. On vähetõenäoline, et Prantsuse relvajõud annaksid toimivaid AWACS lennukeid Ukrainale enne uute süsteemide saabumist. Samuti vajaks E-3F lennukite üleandmine Ukrainale luba USA-lt kui tootjariigilt, kusjuures Washington on sarnaste lubade andmisel olnud seni passiivne, mida näitab ka Austraalia Abrams-tankide hiljutine viivitus. Seetõttu jääb Ukraina lähiajal Prantsusmaalt E-3F lennukite saamine pigem ebarealistlikuks

Alllikas: Defense News