/nginx/o/2009/02/11/131397t1h306a.jpg)
Innovatsiooniaasta raames läbiviidud uuringust selgus, et inimeste arvates on innovatsioon poliitikute ahvatlev tehnokraatlik mänguasi, millest võiks aga tegelikult kasu olla kõigile Eesti inimestele.
Innovatsiooni sisu on paljudele eestlastele ebaselge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuringutulemused näitavad, et kuna inimestel puudub arusaam innovatsiooni sisust ja siitulenevalt võimalus tegutseda, siis oodataksegi passiivselt, et riik oleks initsiaator ja tema kohustus on teha innovatsiooni arendamiseks kulutusi,» teatasid innovatsiooniaasta korraldajad täna.
«Rohkem kui viiendikul elanikkonnast puudub igasugune tähendus mõistele «innovatsioon»,» ütles innovatsiooni semantilise uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli õppejõud ja innovatsiooniaasta uuringute juht Aune Past.
Uuringu analüüs näitab, et et maksimaalselt 4 protsenti inimestest arvab, et ta saab innovatsiooni arengule oluliselt kaasa aidata, kolmandik Eesti inimestest on veendunud, et nendest ei sõltu midagi ja 38 protsenti inimestest ei oska sellele küsimusele vastata.
71 protsenti Eesti elanikest on veendunud, et riik peaks tegema rohkem kulutusi innovatsiooni arenguks. Samas arvab 45 % vastanutest, et innovatsioon on kasulik kõigile Eesti inimestele.
Paralleelselt viidi EBSi initsiatiivil innovatsiooniuuring läbi Eesti ettevõtetes. Selgus, et kõige sagedamini esinevad innovatsiooni põhjused Eesti organisatsioonides on efektiivsuse suurendamise ja parema teenuse pakkumise vajadus (mõlemad 28 protsenti vastanutest). Tulemused näitavad, et kõige enam oli tegeldud innovatsiooniga turunduse ja müügi valdkonnas (27 protsenti), järgnesid tooteinnovatsioonid (25 protsenti) ja seejärel protsessi innovatsioonid (22 protsenti).
«Innovatsioon oli edukam ettevõtetes, kus oli selge visioon ja strateegia, läbipaistvus ja avatus, kokkuhoidev töötajaskond ning juhid toetasid innovatsiooni ja väärtustasid töötajaid. Veel olid vajalikud salliv suhtumine riski, vigadesse ja ebaõnnestumistesse ja eri osakondade töötajatest koostatud meeskondade toetamine,» kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, EBS teadusprorektor Ruth Alas.
Hiljuti avaldatud Innovation scoreboard - riikide innovatsioonivõime võrdlev analüüs positsioneeris Eesti mõõdukalt innovaatiliseks riigiks.
Keskmisest tugevamad olime muu hulgas kõrgharidusega inimeste ja noorte üldise haridustaseme osas, internetiühendust omavate ettevõtete arvu poolest ja mitte- tootearenduse põhiste innovatsioonikulutuste osas.
EL keskmisest on Eesti aga väga tugevalt maas patentide, kaubamärkide, registreeritud disainilahenduste ja tehnoloogia maksebilansi poolest.