Andmekaitse: nutiarvestid võivad ohustada eraelu puutumatust

Elektriarvesti kapp Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Mõne aasta pärast kohustuslikuks muutuvad elektri kaugarvestid ehk nutiarvestid võivad ohustada eraelu puutumatust, sest võimaldavad teha järeldusi elanike arvu, kodust eemalviibimise, ärkveloleku ja kasutatavate seadmete kohta, märkis andmekaitse inspektsioon (AKI) oma aastaraamatus.

Aastaks 2015 on maailmas ilmselt 250 miljonit nutiarvestit, aastast 2017 muutuvad tunnise intervalliga kaugarvestid Euroopa Liidus kohustuslikuks. Keskkonnakaitseline argument on, et sellised arvestid aitavad planeerida energiatootmist. Praegu mõõdetakse levinumalt elektritarbimist, kuid see võib laieneda veele, gaasile, soojusenergiale.

Arvestid kasutavad erinevaid intervalle, minuti- ja tunnipõhiseid. On kahesuunalise infovahetusega arvesteid, võimaldades tarbijal jälgida oma energiakasutuse ajalugu veebiportaali kaudu, samuti arvesteid, mis mõõdavad seadme kaupa ning on kaugjuhitavad, näiteks saad nii seadme välja lülitada.

«Eriti tiheda intervalliga või seadmepõhised arvestid ohustavad eraelu puutumatust, sest võimaldavad analüüsida, palju elanikke on, kas nad on kodus, kas magavad või on üleval. Väidetavalt võimaldavad osad arvestid teha järeldusi kasutatavate seadmete liikide ja isegi markide kohta,» kirjutab AKI aastaraamatus.

Sellega seoses võttis telekommunikatsioonialase rahvusvahelise andmekaitse töögrupp vastu arvamuse nutikate elektriarvestite kohta, milles rõhutab, et tarbijat ei tohi sundida valima privaatsuse ja säästlikkuse vahel. «Ei tohi lähtuda sellest, mis infot mõõtja pakkuda suudab, vaid sellest, mis infot on vajalik ja seaduslikult võimalik koguda. Tarbijal peaks olema ülevaade sellest, mis andmeid kogutakse ning võimalus ise otsustada andmete kasutamise üle,» resümeerib AKI.

Riskid maandatud

Elektrilevi (endine Eesti Energia Jaotusvõrk) kommunikatsioonijuht Tuuli Sokmann ütles, et nende võrgus on ligikaudu 50 000 kaugloetavat arvestit. Lisak on neid paigaldanud ka teised võrguettevõtjad, näiteks Imatra Elekter ja VKG Elektrivõrgud.

Ta selgitas, et seadus nõuab avatud turul elektrikoguste mõõtmist ühetunnise intervalliga ning arvesti salvestab tunni jooksul tarbitud summaarse elektrikoguse.

«Sellise mõõteintervalli on kehtestanud seadusandja, kes on pidanud kõiki aspekte arvestades seda turvaliseks. Selleks, et aru saada, kas inimene on kodus või ei, on palju lihtsamaid võimalusi kui ligipääs elektriarvestile,» ütles Sokmann.

Uute arvestite kaudu saab kesksüsteem vaid info, kuipalju mingis tarbimiskohas elektrit tarbiti. «Sellega võrreldes jätavad inimesed oma eraeluliste andmete kohta tänapäeval palju kaalukamaid jälgi – näiteks panganduses või meditsiinis. Küsimus on, kuidas neid andmeid kasutatakse ja neile ligipääs reguleeritakse ja siin on kaugloetavate arvestite puhul turvalisus tagatud tänasel parimal tasemel,» leidis Sokmann.

«Elektrilevi paigaldatavate arvestitega mõõdetakse summaarset tarbimist kliendi liitumispunktis, kliendi kasutatavate seadmete põhist mõõtmist võrguettevõtja arvesti kaudu ei toimu,» ütles ta.

Sokmann lisas, et sedavõrd suurte projektide puhul kaasneb alati põhjalik riskide analüüs ja turvaauditid. «Oleme tarvitusele võtnud abinõud riskide maandamiseks ja leevendamiseks. Nii näiteks liigub võrgu kaudu koos arvesti andmetega vaid arvesti ID ja andmete tarbimiskohaga seostamine toimub alles kesksüsteemis. Sidekanalid on krüpteeritud ja süsteemi kaitseb tulemüür. Andmete töötlemise ligipääsuõigused on reguleeritud eri tasandite,» kinnitas kommunikatsioonijuht.

Veearvestitel liialt kulukas

Kauglugemissüsteemi on võimalik paigaldada ka kõigile Tallina Vee veearvestitele, kuid praegu ettevõte seda ei tee. «Seda võimalust on kasutanud üksikud kliendid, kellel on olnud soov jälgida veearvesti näitu arvutis,» ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.

«Tsentraalse kauglugemissüsteemi rakendamist takistavad täna selle kõrge hind, ent peaasjalikult siiski seadusest tulenev ebamõistlikult lühike taatlemisaeg,» põhjendas ta. «Kui mujal Euroopas on taatlusperioodiks 5 -15 aastat, siis Eestis on kohustuslik veearvesteid taadelda iga kahe aasta tagant. Üleminek kauglugemissüsteemile on aga äärmiselt aja- ning töömahukas, mistõttu seab tänane lühike taatlemisaeg sellele piirangu,» ütles Topp.