Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Miks peab liisinguautost loobudes müügikahjud kinni maksma?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Caro / Scanpix

Kui makseraskustesse sattunu tahab autoliisingut ennetähtaegselt lõpetada, kaasnevad sellega suure tõenäosusega auto turuväärtuse ja jääkväärtuse vahest tulenevad kulud, kuid mida kauem sõiduki müügiga venitada, seda rohkem võib selle müügihind langeda.


Tarbija24.ee kirjutas eile, mida peab tegema autoliisinguga hätta sattunu. Mõnedele lugejatele jäi aga selgusetuks, miks peab inimene oma liisinguautot müües müügikahju pangale oma taskust kinni maksma.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius selgitas, et kuna kasutatud auto tänane turuhind on reeglina väiksem kui selle väärtus liisingu võtmisel, tulebki vahe pangale kinni maksta - pank on ju kunagi omalt poolt välja käinud just auto esialgse väärtuse suuruse rahasumma ega taha kaotada.

«Näiteks aasta tagasi 350 000 krooni maksnud uus sõiduk võib täna maksta 250 000 krooni. Liisingufirma ostis aasta tagasi sinu poolt valitud auto välja 350 000 krooni eest ehk kulutas 350 000 krooni (pluss ostuhinna finantseerimise kulud). Täna sõidukit müües laekuks talle aga vaid 250 000 krooni (pluss mingi summa on sinu poolt tasutud juba ka osamaksetena),» rääkis Aleksius.

Kuna pank ei soovi kanda erakorralist kahju, nõuabki ta kliendilt selle vahe kinnimaksmist.

Kasutus- ja kapitalirent

Kuigi autot on võimalik liisida kas kapitali- või kasutusrendiga, mille tingimused on erinevad, pole neil lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel pankade sõnul vahet.

«Kasutus- ega kapitalirendi autost ei saa niisama lihtsalt loobuda ja seda liisinguandjale tagastada. Kui juhtub, et liisinguvõtja kohustuste täitmata jätmise tõttu tuleb leping üles öelda, siis vastutab liisinguvõtja võimaliku tekkiva müügikahju- ja kulude eest sarnaselt nii kasutus- kui ka kapitalirendilepingu korral,» selgitas SEB Liisingu juhatuse liige ja müügidirektor Ainar Leppänen.

Panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul on probleemi korral igal juhul parem see kiiresti lahendada - kui auto hinnast tuleb 20 protsenti alla lasta, kuid nii saab ta kiiresti müüdud, on see igal juhul parem, kui oodata mitu kuud ja seista silmitsi olukorraga, kus turuhind on veelgi langenud ja samas on kasvanud ka müügikulud.

Ka Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Laura Käesel selgitas, et kasutusrendi ning kapitalirendi erinevus seisneb vaid selles, et kasutusrendi puhul on võimalik vastavalt lepingu tingimustele perioodi lõpus auto tagastada tagasiostukohustuse võtnud automüüjale.

«Kui klient soovib mingil põhjusel lepingu lõpetada ennetähtaegselt, siis peab klient leidma sõidukile ostja. Siinkohal ei ole vahet, kas potentsiaalne ostja on eraisik või juriidiline isik (sh tagasiostukohustuse võtnud automüüja),» rääkis Käesel.

Kui klient jääb aga kohustuste tasumisel siiski hätta ning liisingfirma on kohustatud sõiduki enda valdusesse võtma, siis suunatakse sõiduk Käeseli sõnul müüki ja müügist tekkiva võimaliku müügikahjumi kohta esitatakse kliendile arve.

«Liisingufirma võimaldab müügikahjumist tuleneva summa ümber vormistada ka laenugraafikuks ning klient tasub müügikahjumit osamaksetena. Kui sõiduki müügist tekib müügikasum, siis pärast jääkmaksumuse mahaarvutamist kantakse müügikasum kliendi arveldusarvele,» selgitas ta.

Märksõnad

Tagasi üles