Insignia – Opel, millest ei saa kunagi Opelit

Foto: Autonet.ee

2003. aastal tutvustati Opel Insigniat esmakordselt ideeautona, kuid aktiivsemalt hakati sellest rääkima ligi kaks ja pool aastat tagasi. Opel müüs siis Vectrat ja Signumit, mis küll olid samm arengus edasi, kuid tõelise margi lipulaeva staatuseni siiski ei küündinud. Samas tahtis Opel juba aastaid vabaneda slogani «igast autost saab kord Opel» mainest ning tuua turule tugev konkurent premiumklassi mudelitele, kirjutas Autonet.ee.

Testisõiduks pakutud Insignia jõuallikaks oli kaheliitrine ülelaadimisega bensiinimootor. Võimsust 220 hobujõu ning pöördemomenti 350 Nm jagu, ratasteni jõudis see läbi kuueastmelise automaatkasti. Toome ära ka ülejäänud tähtsamad andmed: pikkus 4 830, laius 2 084, kõrgus 1498 ning teljevahe 2 737 millimeetrit. Tühimassiks on teatatud 1 503 kilogrammi.

Insignia mootorivalik koosneb neljast bensiinimootorist ja kolmest diislist, võimsustega vahemikus 110 kuni 260 hobujõuni. Diislid on seejuures kõik kaheliitrise töömahuga.

Välimuse ega ka salongi disainile pole midagi ette heita, reaalses elus näeb auto isegi parem välja kui fotodel, kuid eks siinkohal ole igaüks ise parem otsustaja.

Auto varustus on aga omaette teema. Juba standardis pakutakse elektriliselt reguleeritavat juhiistet, elektrilisi aknatõstukeid, ohtralt turvapatju ja –kardinaid, udutulesid, elektriliselt reguleeritavaid ja soojendusega välispeegleid jne. Cosmo paketis, mis küll tõstab pisut alla 300 000 krooni jääva baasmudeli hinna 443 000ni, lisandub terve rida mugavust oluliselt tõstvaid süsteeme ja abimehi. Konkreetsel juhul oli masinale paigaldatud veel ca 150 000 eest lisavarustust.

Üks uskumatult kasulik vidin Cosmo paketis on automaatne tuledesüsteem. Pimenedes lülitatakse automaatselt sisse lähituled, linnas sõites süttivad pöörangutel külgtuled, mis valgustavad seda teed kuhu pööratakse, maanteel aga liiguvad tuled kurvidega kaasa ning lülitavad automaatselt sisse kaug- ja lähitulesid.

Sõidul Tallinnast Tartusse ja tagasi ei vilgutanud ükski vastutulija kordagi, juhtimaks tähelepanu, et Insignia tulederežiimiga midagi valesti on. Ka juhil on kerge, sest tulede ümberlülitamine toimub enam-vähem samadel kaugustel kui seda käsitsigi teeks. Seega tuleb tunnistada, et Opeli insenerid on maha saanud erakordselt vahva asjaga. Süsteem sobib eelkõige neile, kes tihti näiteks reedeti-pühapäeviti pikki maid maha sõidavad – aktiveerid püsikiirushoidiku ning võid ennast lõdvaks lasta.

220 hobujõudu annavad autole korralikud dünaamilised omadused. Kiirenduseks sajani kulub 7,8 sekundit, tippkiiruseks lubatakse 237 km/h. Viimast proovima mõistagi ei hakanud. Kurvdes käitub auto tavakiirusel hästi ja ka konarused läbib vaikselt. Müraisolatsioon on samuti tasemel.

Uus Opel sai eelmise aasta lõpus Euro NCAP metoodika alusel korraldatud turvatestides maksimaalsed viis tärni, ehk 35 punkti 37st võimalikust. Õnneks ei olnud võimalust selle vastavust tegelikkusele kontrollida.

Opel annab uue Insigniaga kaasa läbisõidu piiranguta kaheaastase garantii. Rooste vastu suisa 12 aastat!

Muide, Hiinas hakatakse Opel Insigniat müüma USA luksusbrändi Buick all. Esimest korda sellest kuuldes tuli kerge muie suule, kuid pärast testisõitu võiks öelda, et miks ka mitte – just Insignia võib olla see Opel, millest kunagi ei saa Opelit.