Digitaalne televisioon rikastab teleelamust

Ideaalis peaks digi-TV areng vähendama telekapultide arvu kodudes, koondades vajalikud põhifunktsioonid ühele puldile. Juba praegu saab digi-TV pakettides kasutada «on demand»-laadseid videolaenutuse teenuseid ning peagi ka DVR- ehk salvestava digiboksi võimalusi.

FOTO: Corbis/Scanpix

DIGI-TV. Järgmise aasta 1. juulil lülitatakse aastakümneid Eestis õhku paisatud analoogtelevisioon välja ning selle asemele astub täisdigitaalne ja uusi võimalusi loov levistandard. Digipööre toob televaatajale soodsamalt kätte suurema valiku tele- ja raadiokanaleid, parem kvaliteet ja uudsed lisavõimalused rikastavad aga teleelamust.

Juba praegu on ligi 150 000 perekonda läinud üle digi-TV’le. Kuigi osalt tuleb digiralli kirjutada põhjaliku selgitustöö ja lõpptarbijale suunatud turunduse arvele, on tele- ja tehnikasõbrad avastamas samm-sammult ka uue levistandardi kasutegureid.



«Uue standardiga suureneb märgatavalt võimalike kanalite hulk ning paraneb info ja meelelahutuse kättesaadavus,» selgitab vanalt uuele ülemineku tagamaid Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel, kel on ka endal kauaaegne teletöö kogemus.



Digitelevisiooni kasutuselevõtt ja selle areng loob ühtlasi pinnase kultuurilise ja intellektuaalse mitmekesisuse ja arvamuste paljususe toetamiseks, usub Pihel.


Digitele levib nii õhus kui kaablis.



Õhu kaudu levivat ning tavaantenniga vaadatavat digitaalset televisiooni nimetatakse digileviks, kus on nähtavad nii tasuta leviga seitse Eesti telekanalit kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid. Info digitaalne edastus loob aga levikanalis võimaluse edastada senise ühe telekanali asemel üle kümne kanali, mis muudab võimalikuks ja odavamaks ka nišikanalite leviku ja tarbimise.



Juba praegused digi-TV vaatajad teavad, et telekava jälgimine otse teleekraanilt on mugav, kiire ja säästab paberit. Digikanalisse mahuvad lisaks kvaliteetsele pildile ja telekavale ka erikeelsed subtiitrid ning heli. Neid võimalusi juba paljud telekanalid ka pakuvad.



Televaatajad on juba aastakümneid harjunud nägema telepilti 4:3 formaadis, samm-sammult asendub see telepildile omasema 16:9 formaadiga. «Inimesed saavad oma normaalkaalu telepildis jälle tagasi,» muigab Pihel, selgitades, et uus pildiformaat edastab infot elulisemalt.



Küll aga on üleminekuperioodil pildiformaatide vahel segadust piisavalt. Kui kanal edastab pilti 4:3 formaadis, näeb laiformaadis teleriga pilti siiski veidi laiusesse venitatult.


Kuigi telepildi kvaliteeti ja pakutavat värvilahendust pole Euroopas põhjust eriti kritiseerida, lööb digitele areng lahti ukse kõrglahutusega telepildi ehk HDTV saabumiseks meie kodudesse.



«Praegu on HDTV programme veel suhteliselt vähe,» tunnistab Elioni avalike suhete juht Lilian Viirma, uskudes samas, et HDTV jaoks on otsustavad paar järgmist aastat, mis peaksid kaasa tooma kõrglahutusega telesaadete mahu kasvu. HD-valmisolekut pakkuvaid telereid võib tehnikapoodidest juba mitu aastat vabalt leida.



«Kuigi inimesed pole pildi ja heli kvaliteedi suhtes ülearu valivad ega teadlikud, võetakse nende paranemist uue tehnoloogia loomuliku osana,» usub Pihel, et HD areng saab hoo sisse siis, kui teenused ja sisu järele jõuavad.



Ka Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva kinnitab, et nemadki lisavad oma kanalivalikusse peatselt superkvaliteediga HD-kanalid.


Kui praegu kasutavad tarbijad üldjuhul eraldi teleteenuseid ja internetti, tähendab uute lahenduste juurdumine kahe infolevipõhimõtte koondumist ühte kanalisse.



«Elioni kontekstis räägime tegelikult Eestis ainulaadsest internetipõhisest digitaalsest televisioonist ehk IPTVst, mille eelduseks on ülikiire interneti olemasolu,» selgitab Viirma. «Tehnoloogiliselt on tegemist teistest pakkujatest mõnevõrra erineva teenusega,» toob ta välja sellised lisateenused nagu ajaviitemängud, piltide jagamine üle interneti ja digitaalne videolaenutus.



Just televaataja vabadus otsustada, mida ja millal vaadata, saab uute sisuteenuste ja tehnoloogiliste lahenduste juures määravaks.


«Meie teenuste puhul on lähiaja peamiseks hitiks salvestav digiboks,» lubab Liiva piiluda Starmani lähiplaanidesse. «Mujal maailmas on DVR väga kiiresti populaarsust kogunud.» Seadeldis annab sõltumatuse telekavast ning võimaluse salvestada huvipakkuvaid saateid selleks, et vaadata neid endale sobival ajal.



Viirma lisab, et DVR võimaldab televaatajal kerida salvestatut 30-minutilise puhverajaga suvalisel hetkel tagasi ja mööda lipsanud kohta uuesti vaadata.


Selle aasta esimeses pooles toob Elion turule ka minuTV teenuse, et uue põlvkonna digitaalse televisiooni tehnilisi võimalusi veelgi enam ära kasutada ning personaalsemat telekogemust pakkuda.



«See hõlmab kõiki digi-TV rakendusi, aga sisaldab täiendavalt ka interaktiivset suhtluskeskkonda,» tutvustab Viirma Elioni lähitulevikku. Personaalse televisiooni kasulikest funktsioonidest toob ta välja näiteks võimaluse kasutada märksõnapõhist otsingut saatekavadest ja digi-TV videolaenutusest.



«Elame mugavusteenuste tekkimise ajal ja kõik, mis tundub täna ebavajalik, on homme igapäevane,» on Viirmaa veendunud.


On selge, et tavatarbijale suunatud tehnoloogia areng sunnib muutuma ja uusi lahendusi otsima ka reklaamiandjaid.



«Salvestatava digiboksi abil saab tüütud reklaamipausid vahele jätta,» teab Liiva rääkida. Pihel lisab, et reklaamituru ettevõtted peavad muutuvate oludega kibekähku kohanema ning vaatajate ootustega kaasa minema. «Uus turg on keeruline, aga seda võimalusterohkem,» usub Pihel. «Reklaam liigub reklaamipausidest saadetesse,» näeb reklaamituru tulevikku Liiva.


Seega müüt, et reklaam meie teleekraanilt jäädavalt kaob või me seda täies ulatuses välja saame selekteerida, ei vasta tõele ka digiajastul.



Eri müütide taustal tuleb tunnistada, et digiajastu on Eesti infolevis hoogsalt alanud ning seda ei peata tarbija esialgsed hirmud ega jonn. Kui mustvalge telepilt muutus värviliseks, ei tunnetanud ju keegi suurt ohtu tulevikule. Ohustamise kõrval loob ka digi-TV hoopis uudseid ja põnevaid infolevi lahendusi, millest tuleb lihtsalt sobivaimad ja kasulikumad leida. 

Tagasi üles