Prantsusmaa võimud püüavad läbi suruda plaani, mille kohaselt jäävad korduvalt muusika, filmide ja mängude illegaalse allalaadimisega vahele võetud internetikasutajad ühendusest aastaks ilma.
Piraatfailide allalaadijad aastaks netist ilma?
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
13. märts 2009, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EU Observeri kirjelduse järgi näeb kava ette, et esimesele rikkumisele järgneb hoiatus e-posti teel, teisele kiri tigupostiga ja kolmanda sammuna lülitab internetipakkuja ühenduse aastaks välja.
Kuigi piraatluse ohjeldamine on vajalik, on prantslaste plaan saanud hulga kriitikat. Ka Eesti eksperdid jäävad plaani kommenteerides skeptiliseks.
Andmekaitse inspektsiooni kontrolliosakonna vaneminspektor Indrek Jürgenson ütles Postimees.ee`le, et prantslaste idee on õilis, kuid sarnase süsteemi rakendamine näiteks Eestis oleks äärmiselt keeruline.
«Kindel on see, et piraatluse vastu tuleb võidelda, aga selleks tuleb valida õiged vahendid,» lausus ta.
Samas tõdes Jürgenson, et pärast 15. märtsi, mil Eestis jõustub seadus (Elektroonilise side seaduse § 1111 lg 3), mis kohustab sideettevõtteid logifaile säilitama, võiks teoreetiliselt sarnase seaduseelnõu ka meil tõstatada. Kuidas aga sellist seadust rakendada, on iseasi.
Peamine probleem on Jürgensoni arvates see, et Eestis kasutavad staatilist IP-d väga vähesed inimesed, enamasti on see kasutusel riigiasutustes ja suuremates firmades. Piraatlusega tegelevad aga just eraisikud kodudes. Nii peaks tegema suuri pingutusi, et luua andmebaas autoriõigusi rikkunud isikutest ja nende aadressidest.
«Oletame, et selline andmebaas suudetakse tõesti luua. Kas sellisel juhul jääks ühe pereliikme tõttu terve pere ilma internetita? Võib-olla suurimaks probleemiks saab hoopis piraatluse kui fakti tuvastamine, sest 80 protsenti P2P võrgus liikuvast infost on krüpteeritud, lisaks suureneb järjest enam online-meedia, näiteks Youtube`i osakaal,» arutles Jürgenson.
Prantslaste plaani suhtes oli kriitiline ka internetiühendust pakkuv ettevõte Elion ja seda nii tehnilise poole pealt kui ka inimeste huvidest lähtuvalt.
«Näiteks võivad selle tulemusena hõlpsasti kahjustatud saada ka selliste tarbijate huvid, kes tegelikult ei ole midagi illegaalset teinud. Tihtipeale on vaieldav see, kas alla laaditav materjal on illegaalne, kas tegu on üldse piraatkoopiaga. Samuti ei ole hetkeliselt pikema ning põhjalikuma menetluseta võimalik kõikidel juhtudel tuvastada, millise ühenduse kaudu teatud materjal alla laaditi,» sõnas Elioni avalike suhete juht Lilian Viirma.
«Näiteks Eestis, kus mobiilne ja traadita internet on väga hästi levinud, on see veelgi keerulisem. Siinkohal võib paralleeli tuua kuiva seadusega, kus tegelikkuses leitakse illegaalseks tegevuseks koheselt teised kanalid/viisid, sest täit kontrolli vaba infoühiskonna tingimustes võimalik saavutada ei ole,» lisas ta.
Seda, et piraatluse ohjeldamiseks ilmselt seaduste karmistamisest ei piisa, nentis ka autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre.
«Piraatlus on süvenev probleem, mille ohjeldamiseks on kindlasti vaja tõhustada nii autoriõiguse kui ka karistusõiguse norme, kuid mitte vähemtähtsam ei ole seejuures ühiskonna teadlikkuse tõstmine probleemi tõsidusest,» märkis Mandre.
Mandre kahtles ka selles, kas Prantsusmaa pingutused piraatlusega võitlemisel suurt efekti annavad. «Kuna piraatlus digitaalmaailmas ei tunne riigipiire, siis on tegemist globaalse probleemiga, millega tuleb tegeleda globaalselt, mitte ainuüksi üksikute riikide lõikes.»