Proovisõit: Chevrolet Cruze SW

Chevrolet Cruze. Foto: whatcar.ee

Chevrolet Cruze'i head ja vead võtab kokku Whatcar?-i ajakirjanik Tõnu Tramm.

Chevrolet Cruze on saanud nüüd kokku kogu komplekti: lisaks sedaanile ja luukpärale lisandus septembrist mudelinimistusse ka universaalkerega versioon. Kindlasti kergitab nüüd nii mõnigi kulme ja küsib: kruus? Mis kruus?

Paraku nii ta tõepoolest on, et kui keegi küsib meilt nõu, millist autot osta, siis teatakse üsna hästi Hyundai i30, Kia cee'di, rääkimata Škoda Octaviast ning Jaapani ja Saksa kompaktautodest, kuid Chevrolet Cruze'i peale kergitatakse vaid imestunult kulme.

Ja siis me selgitamegi taas kord, et Chevrolet Cruze on tegelikult igati mõistlik valik, sest oma tehniliselt baasilt on ta sisuliselt Opel Astra, kuid märksa soodsama hinnaga. Tal on viieaastane garantii ja näiteks ettevõttele, kes otsib oma müügimeestele praktilist ja soodsat sõiduvahendit, oleks see üks parimaid lahendusi üleüldse.

Uue universaalkerega Cruze'i soodushind algab juba 12 500 eurost, mis tõsi küll ei sisalda mõnda olulist lisa, nagu näiteks konditsioneer ja tempomaat, mistõttu soovitame pigem «kõik oluline hinnas» versiooni, hinnaga alates 13 437 eurot. Ei ole kah üldse paha hind. Mootoriks on sellisel variandil igati asjalik 1,6-liitrine bensiinimootor, võimsusega 124 hj, mille ametlik keskmine kütusekulu on 6,4 l/100 km.

Ehkki telgede vahe on Cruze'il ja Astral täpselt sama, on Cruze siiski igast küljest mõne sentimeetri jagu pisem. See ei anna end aga tunda ei sõites ega ka pakiruumi mahutavuse osas. Normaalolekus mahub mõlemasse 500 liitri jagu kraami, kui tagumiste istmete seljatoed alla lasta, saab Astra väikese edumaa: 1550 liitrit Cruze'i 1478 vastu.

Sõidab pagana hästi

Juhikohalt vaatavad Cruze'is vastu täpselt needsamad kellad ja nupud, mis Opelist. Ja mina ei tea, kas mulle tundub või on see tõepoolest nõnda aga Cruze'i rooli taga tunnen ma ennast isegi paremini. Kõik klapib suurepäraselt: pedaalide ja rooli vaheline kaugus, istme ergonoomika, käigukangi kaugus,

Opelis ma ennast miskipärast sama mugavalt ei tunne, ehkki ega sealgi midagi viga pole. Aga sellest miskist, seletamatust kodususest jääb justkui vajaka. Saksa ergonoomikaga harjununa on mul tunne, et Koreas toodetud Cruze on selles mõttes rohkem sakslane, kui sakslasest Opel seda ise ongi.

Vaid üks asi häiris: keskkonsooli käetoe pealmist osa saab küll mugavalt ettepoole nihutada, kuid see ei fikseeru seal. Tulemuseks on see, et ta lihtsalt vajub vaikselt küünarnuki survel taha oma kohale tagasi. See pole üksnes Chevrolet häda, sama arusaamatult on see lahendatud ka mitmetel teistel autodel.

Ja sõidab ta ikka pagana hästi. Olgu, Saksamaa siledatel teedel sõidab hästi iga auto ning päris meie muhklikel teede ja tänavatel ei ole veel õnnestunud teda proovida, kuid lisaks eeskujulikule juhitavusele torkas kõrva ka korralik müraisolatsioon. Seda eriti diiselmootoritega versioonidel.

Diislid üsna kallid

Chevrolet Cruze SW on saadaval kahe diiselmootoriga: pisut eakama 2-liitrisega ja värskelt kohendatud 1,7-liitrisega. Kunagi Isuzult laenatud 1,7-liitrine diisel on General Motorsi inseneride poolt viimse vindini lihvitud ja parandatud ning tulemus on tõepoolest väga hea. See mootor on koguni parem, kui 2-liitrine, millel 6 hj ja 60 Nm rohkem. See headus väljendub ka hinnakirjas, ehk 1,7-liitrine maksab ca 600 eurot rohkem kui võimsam 2-liitrine.

Diiselmootor ei ole Cruze’il odav, makstes ottomootorist 4000 eurot rohkem. Et see hinnavahe end ära tasuks, peab olema läbisõit ikka üsna korralik. Kõige odavam diiselvariant (2-liitrine LS Plus) maksab soodushinnaga 17 045 eurot, mis konkurentidega võrreldes on aga pigem odavam kui kallim. Nii et – nii ja naa.

Kokkuvõtteks

Põgus proovisõit Cruze SW-ga ainult kinnitas minu veendumust, et Chevrolet on Eestis arusaamatul põhjusel alahinnatud. Ma ütleksin isegi, et küllap kõige alahinnatum automark üleüldse. Tundub, et konkurentidel on ka rohkem jaksu ennast reklaamida. Pean silmas eeskätt teisi Korea autosid, Hyundaid ja Kiat. Neid ikka teatakse, kuid Chevrolet' peale kergitatakse aga jätkuvalt kulme. Ehkki kehvem pole ta neist kahest mitte karvavõrdki. Kohati isegi pigem vastupidi.