Proovisõit uue Honda CR-V-ga

Uus Honda CR-V. Foto: whatcar.ee

Kuidas võib rahule jääda eestlaste eelistatuima linnamaasturi uue versiooniga, kirjutab Whatcar?i ajakirjanik Tõnu Tramm.

Honda CR-V on eestlaste jaoks kujunenud linnamaasturi etaloniks. Eks ole põhjus ka selles, et teda on toodetud ja müüdud juba aastast 1995, ehk 17 aastat järjepanu. Ja kõik need aastad on ta tänu oma vastupidavusele olnud üheks kindlaimaks investeeringuks: hoiab järelturul hästi hinda ning temast lahti saamine pole kunagi probleem. Ta sõidab ja sõidab ja sõidab…

Nüüd on Honda jõudnud oma CR-V-ga neljanda ringini. Ameerikas esitleti uut CR-V-d juba eelmisel aastal, Euroopa versiooni esmaesitlus oli mõned nädalad tagasi Moskva autonäitusel. Sellest omakorda nädal hiljem toimus Münchenis Euroopa pressiesitlus.

Konkureerib oma klassi tippudega

Mis puudutab koostekvaliteeti, praktilisust, tehnoloogilisi lahendusi ja mugavust, siis uskuge või mitte, ei jää uus CR-V Baierimaa pealinna tänavapildis tavapärasele BMW X3-le enam kuigi palju alla. Ta on vaikne, mugav, oma eelkäijatega võrreldes oluliselt parema ergonoomikaga, tema varustusloetellu kuuluvad lisaks adaptiivsele püsikiirushoidjale ja paljule muule nüüdsest ka rajajälgimissüsteem LKAS jpm.

Ehk täpselt nagu ka Accord, suudab uus CR-V iseseisvalt rooli keerata, eessõitva autoga pikivahet hoida, ehk sisuliselt ise sõita. Juhi ülesandeks on vaid kätt roolil hoida.

Ja tegelikult ongi nii, et nagu uus Accord on omas klassis juba enamikest konkurentidest oma koostekvaliteedilt ja varustustasemelt üle pea kasvanud, siis täpselt samamoodi on seda ka uus CR-V.

Ainus, millega ta oma klassi tippudele CR-V alla jääb, on mootorivalik. Need on sisuliselt samad kaks varianti, mis eelmisel põlvkonnal (2-liitrine bensiinimootor ja 2,2-liitrine diisel) ning ehkki bensiinimootorile on lisatud mõned hobujõud ning toodud kütusekulu allapoole, on ta eriti automaatkäigukastiga variandi puhul pehmelt öeldes üsna ebasportlik.

Ta liigub eht-Hondalikult, ehk vaid suurtel pööretel ja ka vedrustus on paslik pigem mugavale kulgejale, kui kurvilisel teel sportlikku sõidustiili harrastajale. Ehk sportlikkuse osas on tal X3-ni veel üksjagu minna. Iseasi muidugi, kas see üldse tema eesmärgiks on?

Nüüd ka esiveolisena

Ehkki hinnad tehakse teatavaks ülejärgmisel nädalal algaval Pariisi autonäitusel, on üsna selge, et odavamaks nad ei muutu. Ainsaks lohutuseks on vaid see, et uus CR-V on nüüd saadaval ka esiveolisena ja selle baashind saab olema tõenäoliselt veidi soodsam, kui senise nelikveolise oma.

Esiveo saab esialgu vaid kaheliitrine bensiinimootor, diiselmootor on vaid nelikveoline. Tõsi, seda kuni järgmise aastani, mil ka CR-V kapoti alla jõuab uus 1,6-liitrine diisel. Seegi versioon saab 2 WD süsteemi ja loodetavasti saab see olema soodsaim diisel-CR-V, mis kunagi müüdud. Loodame, sest milliseks täpselt Honda 1,6-liitrise ja 2,2-liitrise diisli hinnasuhe kujuneb, on täna raske öelda. Civicule on ta küll kohe-kohe peale tulemas, kuid Eesti hinnakirjas seda versiooni veel pole.

Teine oluline uuendus veoskeemis on viskosiduri kadumine. Nüüdseks käib veojõu jagamine elektrooniliselt, märksa kiiremini ja energiasäästlikumalt. Eks seegi ole üks põhjuseid, kuidas suudeti 2-liitrise CR-V keskmine kütusekulu tuua seniselt 8,2 l/100 km 7,4 liitrini 100 km kohta. Automaatkäigukastiga versiooni puhul koguni 8,4 liitrilt 7,5 liitrini 100 km. Ehk peaaegu liiter vähemaks. Ka automaatkäigukasti töö on muutunud kiiremaks ja roolil olevate labadega käiku vahetades on kohati tunne, nagu oleks tegemist topeltsiduriga käigukastiga. Olgugi, et tegelikult on tegemist ikka sellesama vana viieastmelise automaadiga.

Praktiline ja ruumikas

Väga sümpaatne on uuel CR-V-l tagaistmete seljatugede kokkuklappimine, ehk kaubaruumi tekitamine. Piisab pakiruumist tõmmata hooba, kui istmepadi tõuseb ülesse, peatugi vajub alla ja seljatugi prantsatab siledaks kaubaruumiks.

Kokku mahu kokkupakitud istmetega autosse kuni 1146 liitri jagu kraami (kuni aknani täis laetuna), mis on senisega võrreldes 151 liitrit rohkem.

Kui auto laeni kaupa täis panna, mahutab see aga koguni 1669 liitrit. Normaalolekus, kui tagaistmete seljatoed üleval, on ruumikus samuti muljetavaldav: 589 liitrit, mida on üle 30 liitri eelkäijast enam.

Kokkuvõtteks

Uus CR-V jättis põgusal proovisõidul igati sümpaatse mulje. Eriti meeldiv oli see, et rooli sai mõnusalt pikalt välja tõmmata, iste pole enam nii kõrgel kui eelmisel variandil ja juhikoha ergonoomika on muutunud oluliselt euroopalikumaks. Et mitte öelda saksalikumaks. Isegi istmed pakuvad mõnusat külgtuge.

Samuti koostekvaliteet. Kõikidel ustel olevad topelttihendid teevad autod sisuliselt müravabaks, materjalivalik on tippudega võrreldaval tasemel ja kümme lisapunkti Honda inseneridele selle eest, et esimest korda nägin ma autot, mille keskkonsoolile on mõlemale poolele paigutatud pehmed põlvetoed!

Super! Ma olen juba ammu mõelnud, et no millal ometi keegi selle peale tuleb?

Aga kõik muu sõltub juba Pariisi autonäitusest ja seal avaldavatest hindadest. See, et uus CR-V poodi tolmu ei jää koguma, on selgemast selgem, olgu hind milline tahes. Kui palju suudab esikveoline variant napsata aga uusi kliente konkurentide juurest, see sõltub juba konkreetsetest numbritest.

Elame-näeme!

Meeldis: Koostekvaliteet, mugavus, praktilisus, varustus

Ei meeldinud: Aegunud jõuallikad

Rohkem pilte uuest Honda CR-V-st näeb siit.