/nginx/o/2009/03/23/152408t1hc81b.jpg)
Detsembri keskel avatud digilevi abitelefonile 17101 helistanute arv on pidevalt kasvanud ja tänaseks on kõnesid vastu võetud üle 4000.
Digilevi abitelefonile helistajate hulk kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Piheli rääkis, et teistest veidi aktiivsemad helistajad on pärit Lõuna-Eestist, eriti Viljandi- ja Tartumaalt.
Piheli andmetel küsivad inimesed kõige rohkem seda, mida neil kodumaiste telekanalite nägemiseks teha tuleb. «Samuti uuritakse, kas katuseantenn on digilevi vaatamiseks vaja välja vahetada ning kuhu tuleb täpselt ühendada digiboks.»
«Mõnel helistajal on olnud mure puuduva digilevi signaaliga. Harilikult on siis selgunud, et probleemi põhjuseks on olnud ajast ja arust vana antenn või ilmast räsitud antennikaabel, mille vead digitaaltelevisioon kohe välja toob. Kõige rohkem teevadki muret just kunagised uhked antennisüsteemid katusel, kus iga Eesti telekanali vaatamiseks oli eraldi antenn ja välismaa teleprogrammide jaoks veel paar tükki lisaks. Digilevi vaatamiseks need keerukad süsteemid enam ei sobi, sest kõik digikanalid tulevad koju kätte tavalise detsimeeterantenni kaudu,» lisas Pihel.
Abitelefonile 17101 saab helistada kõigilt Eesti laua- ja mobiiltelefonidelt ning see on helistajale sama hinnaga kui kõne tavatelefonile. Digilevi puudutavatele küsimustele saab vastuseid ka digilevi veebilehelt küsimuste ja vastuste rubriigist aadressilt http://www.digilevi.ee/?mis=kkk.