Proovisõit: Audi A3

Audi A3 Foto: whatcar.ee

Miks uus Audi A3 tundub konkurentide uute mudelite kõrval vaid evolutsioonilise edasiminekuna, kirjutab Whatcar?-i ajakirjanik Argo Verk.

Kui uue Mercedes-Benzi A-klassi või Volvo V40 puhul saame eelkäijatega võrreldes rääkida ei vähemast kui revolutsioonist, siis Audi jätkab pigem evolutsioonilist rida. Kolmanda põlvkonna A3 ei paku esmapilgul ei väljast ega seest mingeid ahhetama panevaid uuendusi, kuid on sellegipoolest täis innovaatilist tehnoloogiat ja testiauto näitel ka sportlikku sõidulusti.

Müügil kolmes versioonis

Esialgu vaid 3-ukselisena müügile saabunud A3 ostja võib valida 3 erineva varustuspaketi vahel – baastaset iseloomustab Attraction, sportlikkusele rõhub Ambition ning enim luksust pakub Ambiente. Kui Attraction ja Ambiente erinevad üksteisest vaid varustusnimekirja pikkuse poolest, siis Ambition paljastab hoopis teist masti sõiduki.

Sportvedrustus, -istmed ja –rool ning juhi eelistustest lähtuvalt auto erinevaid karakteristikuid seadistada võimaldav «Audi drive select» funktsioon on asjad, mis teevad kähkusõitmise A3 roolis ülinauditavaks. Eriti kui kapoti all tervelt 180 Hj arendav 1,8 l turbomootor. Ei olnud ammu need ajad, mil sääraseid sõiduelamusi võis nautida vaid Golf GTI või Audi enda S3 roolis.

Kuna eelmise mudeliga võrreldes suudeti ka A3 kere massi 80 kg võrra vähendada, on kiirusnäitajad loomulikult sellise kombinatsiooni puhul absoluutselt esmaklassilised. Ainukeseks probleemiks muutub kogu selle jõu asfaldile mahasaamine, sest vähegi tõsisema kiirenduse juures kipuvad esirattad tühjalt ringi käima. Kaasa ei aita ka S tronic käigukasti kohatine liiga järsk rakendumine, mis teeb gaasi doseerimise üsna keeruliseks.

Nägus sõitjateruum

Ükskõik kui palju mulle ka ei meeldiks kiire kurvisõit (mida eelkõige võimaldab tõepoolest igal teekattel rattad maaga kenasti kontaktis hoidev sportvedrustus), siis tegelikult on veidi kahju, et kogemus tavaveermikuga varustatud autost jäi saamata. Olgem ausad – lõviosa A3 ostjatest ilmselt ei soovi iga asfaldikonarust läbi istmiku tunda ja tõenäoliselt kasutavad oma uut sõidukit eelkõige mugavaks ning turvaliseks liiklemiseks.

Selles aitab neid kindlasti A3 kabiin, milles kasutatud materjalid on margile omasel moel esmaklassilised. Mingeid odavahõngulisi ehisdetaile silm ei märka ja tervik mõjub maitsekalt minimalistlikuna.

Eriti meeldib mulle Audi multimeediaekraani paigutus. Juba A6 puhul sai kiidetud armatuurlaua seest väljaliikuva kuvari lahendust ja rõõm on märkida, et ka uus A3 sai sarnase süsteemi. Vahe seisneb vaid selles, et A3 puhul liigub ekraan otse alla paneelis paiknevasse pilusse, mistõttu suletud olekus asjassepühendamatu selle olemasolust teadlikuks ei saagi. Väga elegantne!

Ainsa miinusena muidu meeldiva kabiini kohta võiks märkida suuremal kiirusel tekkivat kuminat, mida tõenäoliselt võimendasid sportliku profiiliga rehvid. Kindlasti pole A3 liiga lärmakas, kuid näiteks Volvo V40 tundus mälu järgi küll hulga vaiksem olevat.

Sportlikum välisilme

3. põlvkonna A3 ehitati Volkswagen Grupi uuele globaalsele platvormile MQB (Modular-Querbaukasten), mida tulevikus hakkab kasutama enamik kontserni esiveolisi sõidukeid, nagu näiteks septembri alul esitletud VW Golf 7, aga ka Seat Leon, Škoda Octavia jne. MQB puhul on ära fikseeritud mootori, esitelje ning pedaalide asukohad, kuid sealt tahapoole saab auto pikkust muuta küllalt suures ulatuses.

A3 teljevahe kasvas mudeliuuendusega 23 mm ja laius 12 mm võrra. Pikkus ning kõrgus jäid sealjuures samaks, mis kokkuvõttes annab autole sportlikumad proportsioonid.

Väliselt tunneb uue A3 kõige paremini ära «murtud» ülanurkadega iluvõre ja esilaternate järgi, mille LED-triibud järgivad A4 ning A6 stiili. Ahtriski jäävad eelkõige silma muudetud kujuga tagatuled.

Lisandunud teljevahe peaks teoorias pakkuma lahedamat istumisvõimalust ka tagapingil, kuid 3-ukselise keretüübi puhul on juba sinna ronimine niivõrd ebamugav, et tegelikkuses ma seda isegi ei katsetanud. Pagasiruum mahutab 360 liitrit ja omab kahel kõrgusel fikseeritavat põhja. Lisaks loomulikult tuntud istmete allaklappimis- ja läbilaadimisvõimalused.

Hind ja varustus

Hinnad algavad käsikastiga 1,4 TFSI 23 400 eurost ning ulatuvad automaatkastiga varustatud nelikveolise 1,8 TFSI korral veidi üle 31 000 euro. Nagu Audi puhul ikka, peab baasmudeli kasutusmugavuse suurendamiseks või välimuse tuunimiseks investeerima küllaltki palju, mis kokkuvõttes võib auto hinda päris mitme tuhande võrra kõrgemale tõsta.

A3 puhul mängib tõenäoliselt rahanumbrist olulisematki rolli otsene võrdlus konkurentidega, kuid selle tegemiseks peaks ära ootama 5-ukselise Sportback-versiooni, mille esmaesitlus toimub Pariisi autonäitusel septembri lõpus.

Lisaks nimetatud ottomootoritele saab hetkel A3 ka 2-liitrise diisliga, ülejäänud jõuallikad (nende hulgas ka hübriidajamiga ja maagaasil toimivad mudelid) lisanduvad lähitulevikus. Vähemalt paberil näivad kõik mootoriversioonid meeldivalt ökonoomsed, eriti torkab silma aasta lõpus turule jõudev 1,6 l diisel oma 3,8 l kütusekuluga.

Lisavarustuse pikast nimekirjast huvitavamad read on vast juba mainitud Audi drive select süsteem, parkimisassistent, adaptiivne kiirushoidik, aga ka naviseade Plus, millega kaasneb käekirja tuvastav touchpad ning Google-i internetiteenused (näiteks Google Earth 3D ja Street View).

Lõpetuseks

Uut A3 sobib minu arust väga hästi iseloomustama ühe tuttava poolt öeldu. Kuuldes tulevasest proovisõidust antud mudeliga, nentis ta nimelt, et auto ja testisõidu tulemus on etteaimatav.

Ja tal oli tegelikult täitsa õigus. Neli rõngast iluvõrel tähendavad teatud taset ning A3 vastabki nõutule igas elemendis. Ehk ei peagi head autot valmistades alati revolutsiooni korraldama?

Meeldib:  Disain, sõitjateruum, sportveermik, 1,8 TFSI mootor

Ei meeldi: Tagaistmele ronimine, korraliku varustusega auto maksumus, kumin maanteesõidul

Rohkem pilte proovisõidust näeb siit.