/nginx/o/2016/02/23/5075091t1h1e43.png)
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip kohtus Barcelonas peetava mobiilimessi raames Facebooki juhi Mark Zuckerbergiga ja kinnitas talle, et on vastu igasugustele tagaustele infosüsteemides.
Ansip kohtumisel Facebooki juhiga: olen infosüsteemide tagauste vastu (2)
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
23. veebruar 2016, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen kuritarvitustele avatud tagauste vastu. Riiklikud tuvastussüsteemid peavad olema kaitstud,» ütles Ansip Zuckerbergile.
Talking w/ Mark: I’m against backdoors that can be misused. National identification systems must be protected #MWC16 pic.twitter.com/mxdZp1VQ7D
— Andrus Ansip (@Ansip_EU) February 23, 2016
Tõenäoliselt tingis vestluse sisu tehnoloogiagigandi Apple’i otsus keelduda vastu tulemast föderaalkohtu käsule avada San Bernardino rünnakute taga oleva mehe iPhone’i sisu uurimisorganitele.
Andrus Ansip andis samal teemal intervjuu täna ka väljaandele EurActiv, kuid ütles, et ei taha sekkuda konkreetsetesse kohtuasjadesse – selle peavad lahendama USA ametivõimud.
«Kuid minu vaated selles küsimus on hästi teada. Tuvastussüsteemid põhinevad krüpteerimisel. Olen jõuliselt vastu kõikvõimalikele tagaustele neis süsteemides,» kinnitas Ansip.
Ansip tõi näitena Eesti e-valimiste süsteemi, mis põhineb tugeval usaldusel riigi tagatud andmete krüpteerimissüsteemide vastu.
«Ma ei taha süüdistada kõigis halbades asjades internetti,» lisas Ansip ja märkis, et inimeste privaatsete andmete kaitsmise ja vaba liikumise vahel ei tohiks näha vastuolu.
Eelmise nädala alguses andis USA kohtu täidesaatev ametnik Apple´ile käsu aidata uurijaid ühe San Bernardino massitulistaja iPhone´i sissemurdmisega. Korralduses nõustus kohtunik Sheri Pym justiitsministeeriumi taotlusega, mille kohaselt peab Apple lukustusest vabastama iPhone 5C, mida kasutas 14 inimest tapnud Syed Rizwan Farook.
Apple´i viimased iPhone´id kasutavad selliseid krüpteerimissüsteeme, mida ka Apple ise ei saa lahti lukustada. Valitsus ei palu Apple´il lihtsalt terroristi telefoni lahti lukustada, vaid peatada teised turvalisusmeetmed, mis on ette nähtud näiteks selleks, et võõrad isikud ei saaks üritada telefoni koodi lõpmatu arv kordi ära arvata.
Apple´il on võimalik kuni tänaseni seda käsku vaidlustada, mille tagajärjel tekiks esimene omalaadne kohtupretsedent. See tähendab, et vaidluse lahendus võib panna paika selle, kas nutiseadmete turvalisusetaseme kohta saavad viimase sõna öelda valitsusasutused või neid tootvad tehnoloogiaettevõtted.
Mitmed Silicon Valley suurnimed on juba avaldanud Apple´ile toetust.
«Me seisame koos Tim Cooki ja Apple´iga (ning täname teda juhtohjade haaramise eest!),» kirjutas näiteks Twitteri tegevjuht Jack Dorsey säutsu vahendusel.