Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Postimees Porsche tehases: robotid ja käsitöö legendide kallal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Porsche «auvalve» | FOTO: Rait Piir

Jalutasin eelmisel neljapäeval Stuttgardis Porsche tehases ja nägin oma silmaga, kuidas pannakse käsitsi kokku maailma ühte kõige legendaarsemat sportautot.

Stuttgarti saabudes ei olegi esmapilgul nii lihtne aru saada, et tegu on suure tööstuskeskusega, mida kutsutakse muuhulgas «autotööstuse hälliks». Rohelusega täidetud linn lainetab üle küngaste, mida ääristavad viinamarjaistandused, andes kogu kohale peaaegu Itaalialiku maakoha hõngu. Vanaaegne arhitektuur on osavalt põimitud moodsate klaashoonetega, maskeerides ära selle, et tegelikult on tegu suure metropolisega.

Linnapilti täpsemalt uurides näeb aga teedel üllatavalt palju sport- ja luksusautosid. Eriti sageli võib märgata Mercedeseid ja Porschesid ning nii mõnigi neist on testauto. Just neil kahel ettevõttel on linnas ka oma peakorterid. Porsche tehast ümbritseb lausa terve linnak, kuhu sisenedes algab hoopis teistsugune maailm. See on maailm, mis lõhnab raha ja kiirete autode järgi.

Ringtee ümber koondunud hoonetekompleksi keskel kihutavad taeva poole kolm valget Porschet. Pilkupüüdev taies tekitab aukartust ning näitab autotootja ambitsioonikust. Kus mujal võiks näha posti otsa kinnitatud sportautosid, mis on väärt terve varandust?

Vaade Porsche linnakule, seljaga muuseumi poole. / Rait Piir

Taeva poole kihutavad Porsched / Rait Piir

Pildistamine oli territooriumil kahjuks äärmiselt piiratud, seega väljaspool muuseumi esist klõpsida eriti ei saanud. Muuseumi hiiglaslik varikatus pakkus võrdlemisi kuuma päikese eest varju mitmetele töötajatele, kes olid vaba õhu kätte kogunenud ilma nautima. Enamus neist olid mehed, kes kandsid kalleid ülikondi, mis nägid küll kenad välja, kuid võisid nii sooja ilmaga ilmselt väga ebamugavad olla. Seal samas seisis pidevalt justkui omalaadne «Porsche auvalve,» mis iga teatud aja tagant vahetus. Natukene aega seisid ühed autod ja mõne aja pärast sõitsid nad kõik korraga minema ja asemele toodi juba uued.

«Esimene vahetus» / Rait Piir

«Esimene vahetus» / Rait Piir

Mõne aja pärast toodi juba uued autod, mis võtsid üle oma seltsimeeste koha külaliste ees uhkeldamisega / Rait Piir

Muuseumi ees kohtus Eesti delegatsioon Porsche kohalike esindajatega, kelle hulka kuulusid näiteks Porsche kohalik pressiesindaja Christian Weiss ja Porsche Eesti turundusjuht Lemmo Tigane, kes külastas ka ise Porsche tehast esimest korda.

Kasutasin võimalust, et saada Tigaselt kommentaar Eesti turu kohta. Ta ütles, et Porsche turg on Eestis aasta aastalt kasvanud ning nad tegutsevad meil juba viiendat aastat. «Mudeli valiku osas on Eestis nii nagu mujal Euroopas: enim müüdud mudelid on maasturid, ehk Porsche Cayenne ja Macan. Täna võiks isegi öelda, et Porsche Macan, mis on väiksem maastur, on populaarsem kui Cayenne,» ütles Tigane.

«Me võrdleme ennast premium segmendi sees. Seal ei ole me kindlasti esimesed. Turuosa on meil sel aastal kusagil 9% ja müügipositsioonilt oleme selline tugev neljas või viies. Praegu oleks aus vist öelda viies. Ma arvan, et meil läheb hästi, aga see ei ole üks ühele võrreldav, sest vaadates meie konkurente, siis on nende mudelikorv palju laiem. Porsche on ikkagi üdini sportauto, sõltumata mudelist,» kommenteeris Tigane Eesti turgu.

Porsche muuseum / Rait Piir

Porsche linnak / Rait Piir

Enne tehase territooriumile sisenemist korjati sõbralike naeratuste saatel reporteritelt ära nende kaamerad. Seejärel loeti tehase territooriumile sisendes kõigile sõnad peale, et nad püsiks giidi lähedal ja ei jääks ette ringi siblivatele robotitele. Tõepoolest, tootmisalasse sisenedes katsid põrandaid mustad jutid, mida mööda vurasid ringi riiuleid ja erinevaid töökaste kandvad ratastel robotid, kes kasutasid jooneajamist ühest kohast teise liikumiseks.

Siinkohal tuleks toonitada, et tegu ei olnud kaugeltki automatiseeritud tehasega. Kõik sportautod pandi kokku käsitsi - tõsiasi, mille üle Porsche uhkust tunneb ning mis on osa nende prestiižist. Nagu giid ütles, siis iga sõiduk on on erinev, vastavalt kliendi soovile ja nii ei saakski mingit masstootmist teha. Kered liikusid mööda liine (neid tõstsid aegajalt ühest kohast teise robot-kraanad) ning erinevates liini sektsioonides askeldasid meeskonnad, kes lisasid igale saabuvale kerele üha uusi detaile külge.

Liini kõrval käis armatuuride kokku panemine, mis toimus samuti käsitsi. Robot tõi kohale jupid, liin tõi armatuuri tooriku ja tööline hakkas muudkui osasid külge panema. Giid toonitas, et tööline peab olema kiire ja täpne, sest eksimisruumi ei ole ning iga natukese aja tagant saabub uus armatuur. Paremat näidet «Saksa täpsusest» polegi võimalik leida.

Ühtegi osa kohapeal ei valmistatud, toimus ainult kokkupanek. Tehasesse vurasid pidevalt sisse veokid, mis tõid kõike vajalikku juurde. Lisaks autodele endale toimus kohapeal ka näiteks mootorite ja istmete kokkupanek. Delegatsioon sai näha, kuidas kokku pannakse nii boksermootoreid kui V8 mootoreid. Erinevaid mootorinäidiseid lubati ka käega katsuda. Tuleb tunnistada, et räige võimsusega võidusõidumootori puudutamine on omamoodi aukartust äratav elamus, justkui võiks see inseneriimest kunstiteos iga hetk hammustada.

Ka istmetes ja armatuuris kasutatava naha töötlemine toimus koha peal ning ajakirjanikele ei jäetud toonitamata, et nahk on kõige kõrgema kvaliteediga, mis töödeldakse põhjalikult (ja käsitsi) täiuslikkuseni. Naha ülejäägid pidid olema nii kvaliteetsed, et need müüakse edasi moetööstusele. Ka naha näidiseid lubati katsuda ja tuleb nentida, et sellise naha sees võiks alasti magada ja tunda enda ümber ainult siidi. Giid märkis siiski, et ohustatud loomanahku ei kasutata, olgugi, et kliendid seda sageli soovivad ning on valmis pakkuma ka naha.

Üleüldse arutab Porsche kõiki klientide erisoove spetsiaalses komitees, kus otsustatakse, kas kliendi soov kattub ettevõtte nägemuse, filosoofia ja imagoga. Näiteks ei tee Porsche kunagi matt-värvi, sest Porsche peab alati särama. Samuti ei tehta ka kroomkeresid, sest see läigib liiga palju ja ohustab seeläbi liiklust. Enamus kliendisoove lähevad siiski läbi. Tehakse isegi kullatud kere kui raha on selle eest välja käia. Üks naine olevat hiljuti tellinud omale 911-e huulepulga ja iPhone värvi järgi.

Üheks meie tuuri kulminatsiooniks oli keeruline protsess, mida nimetati «abiellumiseks». Nimelt kujutab see endast raami, kus on peal juba rattad, mootor, käigukast jne. ühendamist kerega. Viimane tõstetakse aeglaselt ja ettevaatlikult, järk järguliselt raamile peale. Samal ajal tegutsevad auto kallal töölised, kes ühendavad kõik vajalikud osad, et kere saaks siis jälle natukene alla poole lasta, kuni moodustubki terviklik auto. Eksimisruumi seal ei ole. Kui midagi jääb "abiellumise" käigus kinnitamata või läheb valesti, siis selle parandamine muutub uskumatult keerukaks.

Porsche tehasest väljudes vaatasin veel korra tagasi, teades, et tõenäoliselt midagi sellist ma rohkem ei näe. Sain tagasi oma kaamera ning tundsin mõningast kahjutunnet kõigi tegemata piltide pärast.

Külastuse korraldas Saksa-Balti Kaubanduskoda.

FAKTIKAST

Porsche 2016. aasta müügistatistika:

MudelKliendile toimetatud
Macan95 642
Cayenne70 867
91132 365
Boxter/Cayman23 620
Panamera15 240
918 Spyder44

Allikas: Porsche

Porsche linnak / Rait Piir

Porsche tehas / Rait Piir

Tagasi üles