Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Helmes, LHV, Telia, Taxify – kui ulmeline on arendajate palk Eestis tegelikult

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Palk | FOTO: Scanpix

Eestis räägitakse järjest enam kummitavast IT-arendajate puudusest ning nagu selgub kolme suurettevõtte kogemustest, siis ei aita enam ka müstilisse kõrgusesse tõusnud palgad.

Erinevatel andmetel on Eestis hetkel puudu 3000–8000 IT-, äppide, veebide arendajat, analüütikut ja arhitekti. Loomulikult on selline tööjõupuudus viinud kõrgeks ka selle sektori palgad – nii selleks, et konkurentidelt töötajaid üle luua, kui ka selleks, et püsida riikidevahelises konkurentsis välisarendajate palkamisel.

Uurisime, milline on hetkel mõnes suuremas Eesti ettevõttes seis arendajatega, milline on palgatase ja mis saab edasi.

LHV: alla 3500 on raske kedagi leida

Kommenteerib LHV personalijuhi kohusetäitja Pille-Riin Pillav:

LHV on finantstehnoloogia ettevõte. Loome oma IT-arendusi  majasiseselt. IT-tööjõuturul konkureerime nii pankade, agentuuritüüpi IT-ettevõtete kui ka start-up`idega. Palgasurve tarkvaraarendajate osas on endiselt kõige tuntavam.

Arendajate töötasusid vaatame üle sagedamini kui kord aastas. Kui aasta tagasi sai suurema kogemusega vanemarendaja tööle võtta brutotöötasuga alates 3000 eurost, siis nüüd on alla 3500 euro raske kedagi leida.

Iga potentsiaalse kandidaadi kogemus on unikaalne ning hindame alati kogu tervikut. Kui kandidaat esitab kõrgema palgasoovi, hindame, millest see võib tingitud olla. Arendajate hulgas on ka selliseid tipptegijaid, kes küsivad täna töövestlusel 4000–5000 eurot.

Helmes: tipptegija saab 5000

Kommenteerib Helmese personalijuht Kaire Kaljuste:

IT-administraatori palga alampiir on ca 1300–1500 bruto ja seda vähekogenud spetsialisti puhul. Ei ole mingi saladus, et IT-eriala lõpetanud tudengite ootus töötasule on tööle asudes vähemalt 1000 euro neto. Ja seda turul ka makstakse.

Juuniortaseme tarkvaraarendajad teenivad keskmiselt alates 1500-eurost brutopalka, kuid turul makstakse ka juba kõrgemat tasu.

Seenior IT-arendajate või arhitektide palgavahed on juba suured. Alla 2500-eurose brutopalgaga kogemustega inimest tööle ei meelita, pigem on tasud 3000 eurost üles. Juhtivspetsialiste palgad arenduses on 3500–4000 eurot bruto, tarkvaraarhitektidest tipptegijatel 5000 eurot bruto. Helmeses on töötajatel ka motiveeriv tulemuspõhine boonussüsteem, mis võimaldab heade majandustulemuste korral ka sissetulekuid veelgi suurendada.

Inimeste palgasoov IT-sektoris tõuseb keskmiselt 8–13% aastas. Arvestades summasid, on tegemist suure tõusuga. Töökohavahetusel on palgaootuse kasv veelgi suurem. Palk on sektoris hügieenifaktor, hea tasu peetakse elementaarseks, kui töökohta vahetatakse, siis pigem uue kogemuse, huvitava, uusi tehnoloogiaid eeldava ning arenguvõimalusi pakkuva töö nimel.

Helmes impordib IT-eksperte ka välismaalt, aga mitte sellepärast, et oleks odavam, vaid Eestis on spetsialiste järjest enam puudu. Eesti IT-sektor kasvab ning järjest enam palgatakse IT-sektori väliste ettevõtete poolt majasiseseid IT-inimesi, mis on kasvav trend. IT-alaste tööde tööjõu nõudlus ületab juba aastaid pakkumise turul.

Me oleme toonud spetsialiste Valgevenest, Gruusiast ja Ukrainast, lisaks on meil tööl inimesi Lääne-Euroopast, Lõuna-Aafrikast ja Aasiast. Endistest liiduvabariikidest saabuvate spetsialiste palgaootused on suures plaanis samad, mis Eestist värvatavatel. Valgevene ja Ukraina on täis suuri lääne IT-firmade arenduskeskusi, lisaks areneb vähemalt Valgevenes väga jõudsalt nende kohalik IT-sektor, edukad tootearendusettevõtted ja kohalik start-up’indus on suurendanud nõudlust tööjõule ja palgasurve kõrge. Meie Valgevene kontori keskmine palgatase on ületamas Tallinna taset.

Telia: hind tõuseb, kvaliteet mitte alati

Kommenteerib Telia tehnoloogiadirektor Kirke Saar:

IT-turu palgatase on olnud viimastel aastatel pidevas tõusutrendis, mis on seotud nii üldise palgaturu kasvuga kui ka konkreetsete ametikohtade defitsiitsusega. Keskmine tõus on 5–10% aastas, täpsem protsent sõltub kogemusest ja konkreetsest ametikohast.

Nagu kõikjal tööturul, on võtmetähtsusega kompetentsid ja palgatase sellest tulenevalt väga erinev. Teadaolevalt on nõudlus turul headele kogenud tegijatele kõva ning enamasti on lõplikud kokkulepped palga osas individuaalsed. Telias on suur tehnoloogiaorganisatsioon (450 inimest) ning tegeleme järelkasvu ja inimeste arendamisega tugevalt ka majasiseselt, lisaks välisele värbamisele.

Palkade kiire kasv väljendub ka IT-arenduse tunnihindades. Eesti turul on trendiks osta mitte fikseeritud hinna ja mahuga lepinguid, vaid pigem käib arveldamine projektide eest tehtud tundide alusel. Hinnatase on kasvanud viimase kolme aastaga päris tuntavalt, mida samas ei saa alati öelda arenduse kvaliteedi kohta. Kui näiteks kolme aasta tagused tunnihinnad olid suurusjärgus 45–55 eurot, sõltuvalt muidugi töö sisust, projektist ja kogumahust, siis täna jääb keskmine tunnihinna tase 60 euro kanti.

Taxify: Eestis on liiga suur maksukoormus

Kommenteerib Taxify kaasasutaja Martin Villig:

Praktikas on olukord selline, et Kiievis on arendajate palgatase 3000–4000 eurot neto, millele lisandub ettevõtja jaoks otsa vaid 13 protsenti. Nad tahaksid siia tulles saada suuremat palka, aga siin peame otsa panema 33 protsenti ja tulumaksu ka veel. Ma peaksin talle siin maksma 5000 neto pluss maksud ka veel otsa – see on päris oluline summa.

Ida-Euroopas on arendajate palgatase sarnane Eestile, kuid maksukoormus mujal oluliselt väiksem. Kuhu Eestis riskiraha läheb – suures osas maksudeks. Ka ettevõtjal on alternatiiv, kas luua töökohad Eestisse või jätta Ukrainasse – Eestis jääks sel juhul üldse maksuraha saamata.

Tagasi üles