/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/06/01/378299t1hb7e4.jpg)
Mobiiltelefoniga teksti sisestamine või väikestele menüüikoonidele pihtasaamine on vaevaline tegevus ning tulevikus mõeldakse kindlasti välja senisest paremaid lahendusi,üheks võimaluseks on arendada välja töökindel süsteem kasutaja silmade liikumise jälgimiseks.
Sarnast lahendust on kasutatud juba aastaid, peamiselt puuetega inimestele mõeldud lahendustes või siis uurimaks, millised reklaamid inimeste tähelepanu enam köidavad, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal novaator.ee.
Seda aga arvutitega seoses, mobiiltelefoni selliselt kasutamine on palju keerulisem, sest telefoni ekraan ja seega ka silmade liikumisulatus on palju väiksem ning süsteem peaks olema töökindel nii toa- kui õuevalguses ning kasutatav ka liikudes, kirjutas Technology Review.
«Seetõttu pole ka siiani julgetud seda probleemi tõsisemalt käsile võtta,» ütles Dartmouthi ülikooli professor Andrew Campbell, kelle juhitud töörühm on arendamas süsteemi nimega EyePhone.
«Senised lahendused on väga ebatäpsed. Isegi kui kasutaja seisab, ei suuda ta ikkagi hoida telefoni piisavalt stabiilsena, et ei tekiks rohkelt vigu,» ütles Campbell. Seetõttu koostavad Dartmouthi teadlased algoritmi, mis suudaks oma kasutajat võimalikult hästi ja erinevais tingimustes tundma õppida.
Õppimisfaasis harjub telefon kasutaja silmi ära tundma erinevalt kauguselt ning erineva valgustatuse tingimustes.
EyePhone kasutab nutitelefoni Nokia 810. Programm ei jälgi praegu mitte silma liikumist, vaid silma asukohta ekraani suhtes, mis on jagatud üheksaks osaks. Kasutaja peab nihutama vastava ekraaniosa oma silmaga kohakuti ning valimise kinnitamiseks pilgutama silma.
Esialgu on süsteem üsna algeline, kuid juba praegu on selle täpsus päevavalguses 76 protsenti, kui kasutaja seisab. Liikudes langeb täpsus kuuekümnele protsendile.
«Arendatav süsteem on huvipakkuv, kuid nad seisavad siiski silmitsi väga keerulise probleemiga ning korralikult töötava süsteemi väljatöötamine võtab veel aastaid,» ütles Kopenhaageni ülikooli infotehnoloogia professor John Hansen.