Hallid varjud juhuveo äppide ümber

Uus teenus Wisemile vahendab vedajaid ja sõitjaid

FOTO: Wisemile

Eesti sõitjateveo vahendamise turule on pea iga kuu tulemas uusi tegijaid, kuid seadused ja korrad ei taha kuidagi ajaga kaasas käia ning seega on jäänud normide ja tegelikkuse vahele mitmeid halle alasid, mis loob hea pinnase kõikvõimalikeks omatahtsi tõlgendusteks.

Ainuüksi septembris on sündinud kaks uut äppi,  mis viivad kokku juhuslikud, suvalise kvaliteedi ja omadustega sõidukite juhid ja nende käest sõiduteenust ostvad sama juhuslikud inimesed.

Näiteks Wisemile-nimelise teenuse puhul  saavad autoomanikud sisestada plaanitava sõidu lähte- ja sihtkoha, väljumisaja, vabade kohtade arvu ning hinna ühele reisijale või pakile. Sõiduplaan saab nähtavaks kõigile reisidasoovijatele või ka neile, kes samas suunas pakki soovivad saata.

Sarnase sõidujagamise teenuse nimega Hopp avas hiljuti ka Taxify meeskond. See pilootprojekt aitab reisijail esialgu Tallinna ja Tartu vahel autodes vabu kohti leida.

Üldjoontes on neil sotsiaalmeedia ajastuga loomulikuna kaasaskäivate teenustega kõik väga hästi. Juhid teenivad raha ja saavad sellega kasvõi oma kütusekulusid vähendada, sõita soovijail tekib tõenäoliselt odavam ning kui veab, siis ka mugavam, põnevam ja lõbusam viis sihtkohta jõudmiseks.

Kokkuvõttes on tegemist millegagi, mida saab liigitada tavalise hääletamise ja tavalise taksosõidu vahele. Kindlasti ei ole see pelgalt hääletamine, kuna sõit toimub tasu eest ning vedaja ja sõitja sõlmivad sõiduks eelneva kokkuleppe. Päriselt pole tegemist ka taksosõiduga, kuna dispetšeri ehk «kiisu» asendajaks on mobiiliäpid, hinnad on täiesti suvalised, sõite ei registreerita, maksuamet ei tea sõidult teenitavast tulust midagi ning keegi ei vastuta selle eest, mis seisukorras on auto ja selle juht.

Tundub, et kehtiva sõitjateveo eeskirja kohaselt tegemist kõige klassikalisema juhuveoga. Eeskiri ütleb selgemast selgemini, et «juhuveo korras veetakse ühise eesmärgi nimel tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja vahelise lepingu alusel». Tundub, et uued teenused vastavad sellele kirjeldusele täiuslikult, ka hinna võib korra kohaselt vedaja ise kehtestada.

Probleemid algavad aga siis, kui lugeda sama eeskirja sätet, mis ütleb, sellise juhuveo korral tuleb vedajal omada vastavat tegevusluba ning ilma sellise loata on igasugune tasu eest teostatav sõitjatevedu kategooriliselt keelatud.

Olukord paistab olevat jätkuvalt sedavõrd uudne, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) õnnestus oma seisukohta ainuüksi ühe päeva jooksul muuta.

Nimelt teatas ministeeriumi esindaja Mihkel Loide esmalt, et kõnealused teenused on ilmselgelt korraldatud sõitjateveo alla käivad teenused. «Kui Taxify Hopp'i kaudu korraldatud sõitjatevedu teha - ükskõik siis, kas Tartusse, Viljandisse või Vilniusesse - on jätkuvalt vajalik eelmainitud tegevusluba,» selgitas Loide.

Samas märkis ta, et kui tegu oleks juhuveoga, siis luba vaja ei oleks ja koos sõitmine «on igati soositud nii majanduslikus, sotsiaalses kui keskkonnahoidlikus mõttes».

Kui aga selgus, et kehtiv kord nõuab ka juhuvedude puhul tegevusloa olemasolu, muutus ka ministeeriumi seisukoht.

«Tõsi, eksisin terminiga. Juhuvedu on sisuliselt näiteks tellitud buss ning selle bussiga vedusid korraldaval isikul peab tõesti tegutsemiseks vastav luba olema,» kõlas ministeeriumi esindaja uus seisukoht. Selle kohaselt tuleb järelikult kõigil isikliku väikebussiga Wisemile või Hopp-teenust osutavatel juhtidel omada tegevusluna, kuid veidi väiksemate linnamaasturite omanikel piisab lihtsalt kütusekulu klappimisest juhusõitjatega.

«Mu mõte oli see, et kui inimene, kes niikuinii sõidab punktist A punkti B oma isikliku sõidukiga ja isiklikust vajadusest tulenevalt, siis võib ta ju samas suunas liikuva kaasteelise peale võtta, kui autos ruumi ja juhil soovi on. Kuidas kütuseraha klapitakse, on juba kokkuleppe küsimus,» kõlab riigi tänane seisukoht.

Et asi lõplikult segaseks ajada, tuli hiljem veel täpsustus, et «kui Tallinna ja Viljandi vahel sõitmise eesmärgiks on reisijate raha eest kohale viimine, siis on tegu teenusega ja muidugi on sellise teenuse osutamiseks vajalik luba». 

Kokkuvõttes tundub, et hetkel on seaduse silmis olulisim tähendus sõidukijuhi hingeelul ja salasoovidel. Kui juhi sisemine tung on sõita Tallinnast Viljandisse ilma tungiva soovita reisijaid kaasa võtta, siis võib ta seda siiski teha ja neilt ilma igasuguse tegevusloata raha kasseerida. Kui aga juhi silmist peegeldub selge siht võtta sama teekond ette kindla plaaniga kaasreisijalt raha teenida, siis olgu tal juhuveo tegevusluba olemas ning tegemist on täiesti ametliku sõitjate juhuveoga. Jõudu korrakaitsjaile.

Taxify: äriline vedu ei tasuks ära

Taxify tegevjuht Markus Villig ütles olukorda kommenteerides Postimehele, et tõenäoliselt saab teenust kasutavate juhtide peamiseks eesmärgiks olema siiski lihtsalt kulude säästmine.

«Me usume et linnadevahelises sõitmises ei tasu planeeritud tegevus ära, kuna keskmine sõidu hind on sarnane taksosõiduga, kuid kütuse- ning ajakulu on seitse korda suuremad,» ütles Villig.

«Tähendab, et peamine eesmärk on juhtidel ikkagi kulusid säästa või igavusest pääseda. Selline tegevus ning hääletajate peale võtmine on riigi poolt lubatud ning ei nõua litsentse,» kinnitas ta.

Seega natuke nagu tohiks teenida, aga liiga palju mitte. Sellest sõltuks, kas tuleb asuda teotlema litsentse ja tegevuslubasid või mitte. Seadusandjail tuleks nähtavasti olukord kõigile kiiremas korras vägagi selgeks teha ja kordasid vajadusel ajakohastada.

Teenust kui sellist aga kindlasti vajatakse. Esimesed 10 päeva on Hoppil läinud väga edukalt: üle 3000 liitunud kasutaja, üle 250 postitatud sõidu ja 200 sõitja. Lisaks TOP 1 transpordiäpp nii Google Plays kui App Stores.

Samas ei maga ka korrakaitsjad. Politseiameti pressiesindaja Marie Aava ütles täna hommikul, et ainuüksi  Põhja prefektuuris on hetkel menetluses kaks sellist juhtumit, kus sõidukijuhi suhtes on alustatud väärteomenetlus ühistranspordiseaduse sätte alusel, mis käsitleb tasulist sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta.

Veelgi hullemaks on asi läinud Ameerikas, kus kohus otsuistas eelmisel nädalal, et Uberi vahendusel sõitjateveo teenust osutavad juhid vastavad igati kõige tavalisemate töötajate tunnustele ning Uber peaks nad kõik endale palgale võtma.

Tagasi üles