/nginx/o/2017/03/06/6413747t1h7a1c.jpg)
Eesti peab maailmas unikaalse e-residentsuse programmi edasise edu jätkumiseks hajutama siinsete pankade tarbetuid hirme ja pakkuma neile uusi lahendusi, et nad tahaksid globaalset äri ajavaid e-residentide ettevõtteid kergemini jutule võtta ja neile kontosid luua, leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut.
Siim Sikkuti sõnul on e-residendid Eestisse loonud 1400 ettevõtet, mis toovad siinsele majandusele ja ka pankadele igakuiselt reaalset raha juurde. Need on 1400 klienti ja ettevõtet, keda siin muidu ei oleks.
«Meil on aga selgelt potentsiaali kõvasti rohkemaks ja tõesti võimalus eksponentsiaalselt kasvada. Et seda potentsiaali rakendada ja lisarahastusest tulu tõuseks, jätkab e-residentsuse tiim igapäevaselt tööd siinsete pankadega, et leida «tunne oma klienti» nõuetele uudseid sobivaid lahendusi – et e-residentidest kliente pangad ka rohkem tahaksid,» ütles Siim Sikkut Postimehele.
Postimees kirjutas eile, et pangad nõuavad välisriigi ettevõtetele konto avamiseks nende selget seost Eestiga: siinseid kontoreid, töötajaid, äritehinguid, partnereid ja kliente. E-residentsuse programmi mõte on võimaldada aga ajada välismaalaste loodud ettevõtetel läbi Eesti äriühingute globaalset äri, kus reaalseid kontoreid ega inimesi Eestis ei eksisteeri.
«Senine seos Eestiga ei saagi olla e-residentide puhul heaks kriteeriumiks, sest nad e-residendiks selleks ju hakkavadki, et seda seost esmakordselt luua. Töö peab käima seega suunas, kuidas suuta nende tegelikku riskiprofiili teistlaadi hinnata,» kõlas Siim Sikkuti seisukoht.
Sikkuti sõnul jätkab Eesti e-residentsuse programmiga infoühiskonna alal rajaleidja teed, luues ja arendades maailmas ainulaadset algatust. Sisuliselt on tegu riikliku start-up'iga.
«Seepärast on loomulik, et nagu iga teisegi start-up'i käivitamisel ja arengus, ei ole kohe kõik valmis – tuleb pidevalt lahendada uusi kerkivaid proovikivisid visiooni realiseerimiseks,» ütles Sikkut
Samas mõistab Sikkut ka pankade olukorda. «Peame riigina tegema tööd Eestis tegutsevate pankade välispartnerite ja hindajatega, et neile e-residentsuse olemust pidevalt selgitada ja tarbetuid hirme maandada.»
Samas käib töö ka e-residentsuse programmi ühe võtmeasutuse politsei- ja piirivalveameti vedamisel, et oleks alust e-residentsuse saanuid isikuid üha rohkem usaldada (näiteks parema isikusamasuse tuvastuse ja taustakontrolli arendustega).
Lisaks töötab e-residentsuse tiim tõesti ka uudsete arveldusteenuste pakkujatega, et nende tooteid-teenuseid e-residentidele avada.
«E-residentsus ongi platvorm, mida kõik e-teenuseid pakkuvad ettevõtjad nii laiast maailmast kui ka muidugi eriti Eestist on oodatud kasutama endale uute klientide võitmiseks,» lisas Sikkut. «E-residentide asutatud ettevõtete arvu kasv on praegu e-residentsuse programmi peamine eesmärk. Alustasimegi e-residentsusega ju selle nimel, et Eesti majandust suuremaks teha.»