Söed tuha all: Eesti e-raamatu äri varjutab üks probleem

  • Kirjastused sõlmivad autoritega lepinguid, mis ei käsitle kõiki tehinguvorme
  • Rahva Raamat: Eestis sõlmitud lepingud on kahtlaselt helged

E-raamat

FOTO: PEETER K

Eesti raamatupoodnike ja kirjanike hinnangul valitseb Eesti suur segadus e-raamatute äris, kuna pole sugugi selge, kas teoste autorid siinmail loetavatelt e-raamatutelt õiguspärase tasu kätte saavad. Kirjastused ise kinnitavad aga kui üks mees, et probleemi pole – samas on nende seisukohtades selged vastuolud.

Selleks, et e-raamatud lugejateni üldse jõuaks, sõlmivad kirjastused tavaliselt autorite esindajatega müügilepingu, milles pannakse muu hulgas paika protsent mille autor iga e-raamatu müügist endale saab. Kuid müük pole sugugi ainus viis, kuidas e-raamatud lugejateni jõuavad – on veel ka raamatute rent ehk laenutus.

«E-raamatu laenutus ei kuulu aga tehniliselt võttes raamatumüügi alla ja seda lepingutes tihti ei puudutata, mistõttu on võimalik – ja meie hinnangul ka Eestis pigem levinud juhus –, et on hulk autoreid, kes raamatulaenutuste puhul kirjastuse käest üldse mingit kompensatsiooni ei saa või saavad ebaõiglaselt vähe, võrreldes tavaraamatu müügiga,» selgitas Postimehele Eesti ühe suurema raamatupoodide keti Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe.

Veelgi enam. Aasmäe leiab, et kui autori ja kirjastuse vahelistes lepingutes pole e-raamatu laenutust ette nähtud, ei pruugi ka kirjastusel olla legaalset alust seda laenutuseks pakkuda. Sellisel juhul oleks e-raamatute laenutajad justkui netipiraadid, kes autorile maksmata illegaalset sisu alla laevad.

Tõlkeraamatute puhul võivad sattuda aga väliskirjastused olukorda, kus nad ei pruugi teada, et nende raamatud on Eestis laenutusse antud.

Eesti kirjastustel maailmas ainukordsed lepingud?

Rahva Raamatu andmeil pole harv juhus, kui Eestis on võimalik e-kujul laenutada ülemaailmset hittraamatut, mida ükski maailma e-raamatu laenutuskeskkond – näiteks Amazon Lending Library või Scribd – lugemiseks ei paku.

«Sellisel juhul on kaks võimalust – kas eestlased on suutnud välja küsida tingimused, mida keegi teine maailmas ei saa või väliskirjastus ei ole teadlik, et Eestis seda e-raamatut laenutuseks pakutakse,» hindas olukorda Aasmäe.

Just seetõttu on teada palju juhtumeid, kus väliskirjastused või -agendid lisavad tõlkelepingutesse eraldi punkte rõhutamaks, et selle raamatu digitaalne laenutamine on keelatud. Isegi juhul, kui tõlkelepingutes e-raamatute laenutusest üldse ei räägita, määratakse seal e-raamatute müügi vahendusprotsent ja maksimaalne võimalik allahindlus.

Kirjanike liit: e-raamatu turuosa on marginaalne

Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejev hindas olukorda sõnadega «maailm muutub ja turujõud on liikvel».

Samas ei ole raamatutega tema sõnul nii nagu filmidega, kus inimesed ei soovi enam kahekümneeurost ketast osta ning eelistavad pigem vooglaenutust kasutada.

«Paberraamat on osutunud elujõuliseks ja e-raamatu turuosa Eestis on väga marginaalne, nii müügi kui ka laenutuse osas. Kui nüüd autori seisukohalt vaadata, siis on e-raamatute laenutuse puhul oluline see, et oleks piisav laenutushüvitustasu ja et toimuvat käsitletaks laenutamise ja mitte renditeenusena. Mis tähendab, et tuleb seadused üle vaadata,» ütles Aleksejev.

Ta näeb isegi suuremat probleemi selles, et paberraamatu laenutushüvitisfond on sümboolse suurusega ja et seda pole viimased kümme aastat tõstetud. «Põhjamaades on laenutushüvitis oluline osa autori sissetulekus. Meie keskmine on paarkümmend eurot aastas,» lisas ta.

Reaalne e-raamatu rendi asjade käik:

  • Väliskirjastus või -agent lepib Eesti kirjastusega kokku, et e-raamatute müügi (mitte laenutuse) vahendusest teenib väliskirjastus 20 protsenti.
  • Eesti kirjastusel on keelatud soovituslikust jaemüügihinnast 10 eurot teha rohkem kui 50 protsenti allahindlust.
  • Sellega garanteerib väliskirjastus, et konkreetse e-raamatu müügilt teenivad nad alati minimaalselt 1 euro.
  • Kui see e-raamat läheb aga laenutusse ja seda loeb sel kuul näiteks viissada klienti, siis võiks väliskirjastusel olla õigus teenida sel kuul vähemalt 500 eurot.

Suur küsimus, mis nüüd tekib, ongi, kas see nii ka reaalsuses on ja kas see summa väliskirjastusele makstakse.

Apollo: probleemi pole

Rahva Raamatu suure konkurendi Apollo raamatupoodide keti turundus- ja ostujuhi Eha Panki hinnangul aga suur probleem seoses e-raamatute rendiäriga reaalsuses puudub.

«E-raamatute laenutus ja müük on kaks erinevat asja. Raamatute laenutuse kokkulepped sõlmitakse eraldi ja seal on eraldi kokkulepped laenutuskordade kohta,» kinnitas Pank.

Näiteks lepitakse tema sõnul terve rea kirjastustega kokku ühe korra hind ja makstakse nende kordade eest ette. Eraldi lepingud on sõlmitud mõne üksiku ettevõttega.

Kirjastajate vastused vastuolulised

Postimees pöördus teemal ka mitme Eesti kirjastaja poole, et uurida, kas tõesti on e-raamatute laenutamisega Eestis midagi viltu. Kõik nad kinnitasid, et kõik on väga täpselt kokku lepitud ning ükski autor teenitud tasust ilma ei jää, kuid päris hästi nende vastused omavahel ei haakunud.

Menu kirjastuse juht Janar Lage ütles näiteks, et Menul on autoritega kokku lepitud nii laenutamine kui ka tavaraamatute müük. Lisaks on tõesti ka hulk autoreid, kes ei taha e-raamatute laenutamist lubada.

«Kui vaadata, palju raamatuid on laenutuses ja palju ei ole, siis sealt on näha, et mingit osa ei ole ehk siis neil, mida ei ole, ei ole tõenäoliselt õiguseid,» ütles Lage. «Seda, et autoritele ei maksta, ma ei pea tõenäoliseks. Keegi ei taha minna enda autoritega tülli.»

Menu esindaja arvas, et kuna Rahva Raamat ise laenutusmudeliga ei tööta, siis ei ole tal tõenäoliselt lihtsalt adekvaatset infot.

Otse vastupidist kinnitas Postimehele aga Heliose kirjastuse toimetaja Sandra Saul, kelle sõnul lepingud e-raamatute laenutamist üldse ei sisalda.

«Rendiõigust eraldi ei ole määratletud,» kinnitas ta. «Heliose kirjastus ei ole väga paljudest paberraamatutest e-raamatuid teinud, kuid neil, mis meil e-raamatutena kirjastatud, on ka lepinguline õigus avaldamiseks, müügiks ning pole seatud keeldu ka laenutamiseks. Nendel raamatutel mille e-versioonid oleme kirjastanud, arvestatakse litsentsitasu müügitulu summast, mitte müüdud eksemplaride arvust.»

Saul arvas, et Rahva Raamat on pigem kõrvaltvaataja ja hinnangute andja, mitte praktik – nii nagu seda on kirjastused Eestis. Tema sõnul võib küll lepingus olla sees klausel, et alla teatud hinna ei tohi e-raamatut müüa ja siis kirjastus otsustab, et ei anna mõnda raamatut nt raamatukogudele või Elisa Raamatu äpile.

Saul viitas seega Eesti tõenäoliselt suurimale e-raamatute laenutajale Elisale. Selle ettevõtte esindaja Marika Raiski kinnitab, et autoriõiguste eest vastutab Eesti Digiraamatute Keskus ehk EDRK.

«EDRK-l on kirjastustega lepingud ja kirjastustel omakorda autoritega või tõlkekirjanduse puhul vastava agentuuriga, kellel on teose levitamise õigus,» ütles Marika Raiski.

EDRK sisujuht Eva Kolli kinnitas omakorda, et autoritasude eest hoolitseb alati vastav kirjastus.

«EDRK pakub kirjastustele tehnilist platvormi ega tegele õigustega. Kõik õigustega seonduv on puhtalt kirjastuste teema. EDRK lepingutes on sätestatud nii laenutused kui ka ostud. Kõik raamatud ei ole laenutuses, mis on meie kaudu müügis – osa kirjastusi ei soovi laenutusi. Laenutame alati ja ainult kirjastuste loal,» kinnitas ta.

Seega on ring peale saanud. Tavaraamatute tiraažid Eestis aga kukuvad kolinal. Kui kaks aastat tagasi olid tipptiraažid 10 000 ja rohkem, siis 2017. aastal oli mõnel üksikul see 5000 juures, keskmine jäi pigem 600–800 vahele. Loodus aga tühja kohta ei kannata ning eestlane on teatavasti hullupööra suur lugeja.

2017. aastal lugesid Elisa Raamatu kasutajad digiraamatuid ja -ajakirju 2819 päeva, 11 tundi ja 56 minutit, mis teeb kokku peaaegu kaheksa aastat lugemist.

Kommentaar

Tauno Vahter, kirjastus Tänapäev

See ongi veel natuke segases seisus valdkond, nii et praktika võib igal pool erineda. Meil on lepingutes kirjas, kas raamatut võib müüa e-raamatuna. Kui e-raamatut eraldi kirjas ei ole, siis me seda ka sel kujul müüa või laenutada ei tohi. Paljude raamatute puhul me e-raamatut üldse ei avaldagi ja siis me ei hakka seda autorilt eraldi üle küsimagi. Kui leping on tehtud varem ilma e-raamatu klauslita, aga ikkagi tekib mõte see e-raamatuks teha, siis me vahel lepime hiljem selles ikkagi kokku.

E-raamatute müük on endiselt väike, meil on see kogu müügist alla 2 protsendi ja väga vähe on e-raamatuid, mis müüvad üle 100 eksemplari. Kuna e-raamatul on hinnasurve olla odavam paberraamatust ja käibemaks paberist kõrgem ning vahendajaid tavaraamatust rohkem, siis teenivad kõik osapoolsed e-raamatult oluliselt vähem. On väga tavaline, et pisikese läbimüügi tõttu on autori teenistus aasta müügis olnud raamatult alla kümne euro, mis on naeruväärne.

Kui jätta kõrvale e-raamatute müük (mis on natuke paremini reglementeeritud), siis palju segasem on asi laenutustega. Elisa laenutuskeskkonnas sõltub teenistus konkreetsete laenutuste ja maksjate arvust, saadakse jagatud keskmine. Me katsetasime seda süsteemi vaid mõne kuu ja siis loobusime (st meie raamatuid sealt süsteemist ei leia). Põhjuseks oli keeruline arvestus, kirjastuse ja autorite väike tulu (summa tilgub kokku nimetuste mahult, aga üksiku raamatu autori tulu on reeglina tilluke), lisaks ka mainitud segane õiguslik pool asjal, sest rahvusvaheliselt on see klausel lepingutes väga erinev kõigis riikides.

Kuna meie Elisa süsteemis ei osale, siis on laenutused meil väga väike osa, ainult need, mis lähevad Tallinna Keskraamatukogu süsteemi Ellu. Seal on kogused väga väikesed ja eksemplari müük raamatukogule läheb arvestusse e-raamatu müügina.

Tagasi üles