Kommentaar

Tauno Vahter, kirjastus Tänapäev

See ongi veel natuke segases seisus valdkond, nii et praktika võib igal pool erineda. Meil on lepingutes kirjas, kas raamatut võib müüa e-raamatuna. Kui e-raamatut eraldi kirjas ei ole, siis me seda ka sel kujul müüa või laenutada ei tohi. Paljude raamatute puhul me e-raamatut üldse ei avaldagi ja siis me ei hakka seda autorilt eraldi üle küsimagi. Kui leping on tehtud varem ilma e-raamatu klauslita, aga ikkagi tekib mõte see e-raamatuks teha, siis me vahel lepime hiljem selles ikkagi kokku.

E-raamatute müük on endiselt väike, meil on see kogu müügist alla 2 protsendi ja väga vähe on e-raamatuid, mis müüvad üle 100 eksemplari. Kuna e-raamatul on hinnasurve olla odavam paberraamatust ja käibemaks paberist kõrgem ning vahendajaid tavaraamatust rohkem, siis teenivad kõik osapoolsed e-raamatult oluliselt vähem. On väga tavaline, et pisikese läbimüügi tõttu on autori teenistus aasta müügis olnud raamatult alla kümne euro, mis on naeruväärne.

Kui jätta kõrvale e-raamatute müük (mis on natuke paremini reglementeeritud), siis palju segasem on asi laenutustega. Elisa laenutuskeskkonnas sõltub teenistus konkreetsete laenutuste ja maksjate arvust, saadakse jagatud keskmine. Me katsetasime seda süsteemi vaid mõne kuu ja siis loobusime (st meie raamatuid sealt süsteemist ei leia). Põhjuseks oli keeruline arvestus, kirjastuse ja autorite väike tulu (summa tilgub kokku nimetuste mahult, aga üksiku raamatu autori tulu on reeglina tilluke), lisaks ka mainitud segane õiguslik pool asjal, sest rahvusvaheliselt on see klausel lepingutes väga erinev kõigis riikides.

Kuna meie Elisa süsteemis ei osale, siis on laenutused meil väga väike osa, ainult need, mis lähevad Tallinna Keskraamatukogu süsteemi Ellu. Seal on kogused väga väikesed ja eksemplari müük raamatukogule läheb arvestusse e-raamatu müügina.

Söed tuha all: Eesti e-raamatu äri varjutab üks probleem

AEGLANE TV Jõulukanal, kust on alati midagi vaadata: lõket saab nüüd näha 4K formaadis