Helmi riigiremondi ettepanek kogub mõjukaid toetajaid

Jüri Raidla

FOTO: Mihkel Maripuu

Maksu- ja tolliameti endise peadirektori ja praeguse Nortali eksperdi Marek Helmi kriitiline ettepanek asuda Eesti riigi juhtimismudelit põhjalikult ümber tegema kogub toetajaid pea kõigist elusfääridest – täpsemalt näevad kapitaalremondi vajadust kõik, kelle poole Postimees pöördus.

Meeldetuletuseks: Marek Helmi hinnangul on Eestit tabanud ühiste suurte eesmärkide puudumine ning seetõttu käib  ebaterve konkurents riigieelarve vahenditele, kus kõik ministeeriumid arvavad, et just nemad on kõige olulisemad. Tema seisukohti saab lähemalt lugeda siit, kus avaldasime ka rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi vägagi sarnased mõtted. Selgub, et toetajaid on veelgi.

Jüri Raidla: Eesti vajab peaministri tasandil strateegiakeskust

Advokaadibüroo Ellex Raidla vanempartneri Jüri Raidla hinnangul on näiteks Helmi ja Jegorovi tõstatatud probleemid olulised ning nende aktuaalsus ei ole ajas ja ruumis kuidagi vähenenud, pigem vastupidi. Lahendused seevastu ei ole kahjuks varnast võtta.

«Nimetatud probleemide lahendamisele peab kõigepealt eelnema üks oluline toiming − strateegia määratlemine,» ütles Raidla Postimehele «Olen riigireformi temaatikat käsitledes korduvalt rõhutanud Eesti strateegiakeskuse loomise vajalikkust ning püüdnud tõestada seda, et tegelik ja tegus strateegiakeskus peaks asuma peaministri institutsiooni juures.»

Kuid sellestki on Raidla hinnangul vähe: peaministri enda ametipost tuleks institutsionaliseerida selliselt, et tal tekiks ka iseseisev pädevus, lisaks valitsuse koosolekute juhatamisele. Peaministrist peaks advokaadi sõnul kujunema Eesti Vabariigi peastrateeg.

«Otse loomulikult jääb riiklike strateegiate läbiarutamine ja kinnitamine Riigikogu pärusmaaks, kuid riiklike strateegiate väljatöötamine ning nende ellurakendamise jälgimine ja tagamine peaks olema peaministri pädevuses. Olen veendumusel, et vaid Eesti Vabariigi riikliku strateegia alusel võimalik otsustada, kuhu suunata riigi prioriteedid,» ütles ta.

Raidla jagas Helmi seisukohta, et väike riik ei suuda ega peagi suutma tegelda kõigi valdkondadega võrdselt hästi ja vaja on teha valikuid. Valikute tegemine peab aga olema teadlik ja teadmistepõhine, milleks saab piisava aluse luua vaid kvaliteetne ning seejuures paindlik strateegia.

«Alles seejärel on võimalik otsustada, millised on erinevate ministeeriumite pädevused ja vastutus ning kas on põhjust üht või teist ministeeriumi pidada prioriteetsemaks või mitte,» ütles Raidla.

Arto Aas: valitsus peab suutma eristada olulist

Endise riigihalduse ministri ja praeguse riigikogu liikme Arto Aasa sõnul tuleb samuti Helmi juttu  tõsiselt võtta - tema kogemused ja teadmised väärivad seda.

«Iseenesest on täiesti loomulik, et iga valdkonna juht peab just enda tööd kõige olulisemaks ja võitleb ka eelarve nimel. Kui see tähendab ka maksimaalset tööalast pingutust, siis selle tulemus ongi progress ja laiem ühiskondlik areng. Küll aga on õigus selles, et riigijuhid ja valitsusliikmed peavad suutma eristada olulist vähem olulisest,» ütles Arto Aas.

Kui valitsus ei vali ega kommunikeeri selgeid prioriteete, siis käibki Aasa sõnul üsna sihitu rabelemine.

«Siin on Eesti valitsustel kindlasti palju õppida nii edukatelt suurettevõtetelt kui näiteks Soome valitsuselt, kes suhtub strateegilisse planeerimisse meist palju professionaalsemalt. Ja loomulikult algab kõik inimestest. Milline on meie riigijuhtide ja tippametnike tase? Kas me suudame sellele tööle meelitada professionaalseid juhte? Millist palgataset ja arenguvõimalusi me neile pakume?,» küsis Aas.

Kuniks me ei hinda ega motiveeri oma avaliku sektori tipptegijaid, seniks pole Aasa arvates loota ka kvalitatiivset hüpet riigivalitsemises.

Tea Varrak: peab olema selgroogu teha valikuid

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et on Marek Helmiga sama meelt, et hariduse, teaduse, keele ja noortega tegelev ministeerium on just tegevuse mõju mõttes üks olulisemaid meie riigis. «Ainus valdkond, milles Eesti on maailma absoluutses tipus, ongi haridus. Loodetavasti nii see ka jääb,» sõnas ta.

Varraku sõnul on Eesti peamiseks sihiks luua keskkond, kus on ühised riigile olulised eesmärgid ja  millel omakorda nende saavutamise retseptid küljes. Ilma selleta ei ole meil kasu majanduskasvust või suurenevast jõukusest.

«Riigikantselei strateegiabüroo juhtimisel on alustatud riigi tuleviku eesmärkide ja prioriteetide planeerimisega, et sellega seoses vähendada ka bürokraatiat ja halduskoormust. Võtmeküsimuseks ongi tänase mahuka ja eraldi valdkondade strateegilise planeerimise ja juhtimise korralduse muutmine,» lisas ta.

Varraku sõnul peab meil riigina olema julgust teha valikuid ja selgroogu, et mitte poolel teel loobuda, aga ka mõnest teemast lahti öelda. Valikute tegemine ei tähenda kompromissi ametkondade tasemel – kõik saavad natuke ja jätkavad samal viisil oma tegevustega –, vaid murranguid esile kutsuvaid otsuseid, nagu oli tiigrihüpe või nagu on e-residentsus.

«Strateegilise juhtimise kvaliteeti näitabki see, et meil on selliseid läbimurdelisi hästi läbikaalutud ideid ja me suudame neid ka realiseerida,» lisas ta. «Konkurentsist saab taunivas kõneviisis rääkida eelkõige siis, kui pole ühist visiooni.»

Tagasi üles