«Alles seejärel on võimalik otsustada, millised on erinevate ministeeriumite pädevused ja vastutus ning kas on põhjust üht või teist ministeeriumi pidada prioriteetsemaks või mitte,» ütles Raidla.
Arto Aas: valitsus peab suutma eristada olulist
Endise riigihalduse ministri ja praeguse riigikogu liikme Arto Aasa sõnul tuleb samuti Helmi juttu tõsiselt võtta - tema kogemused ja teadmised väärivad seda.
«Iseenesest on täiesti loomulik, et iga valdkonna juht peab just enda tööd kõige olulisemaks ja võitleb ka eelarve nimel. Kui see tähendab ka maksimaalset tööalast pingutust, siis selle tulemus ongi progress ja laiem ühiskondlik areng. Küll aga on õigus selles, et riigijuhid ja valitsusliikmed peavad suutma eristada olulist vähem olulisest,» ütles Arto Aas.
Kui valitsus ei vali ega kommunikeeri selgeid prioriteete, siis käibki Aasa sõnul üsna sihitu rabelemine.
«Siin on Eesti valitsustel kindlasti palju õppida nii edukatelt suurettevõtetelt kui näiteks Soome valitsuselt, kes suhtub strateegilisse planeerimisse meist palju professionaalsemalt. Ja loomulikult algab kõik inimestest. Milline on meie riigijuhtide ja tippametnike tase? Kas me suudame sellele tööle meelitada professionaalseid juhte? Millist palgataset ja arenguvõimalusi me neile pakume?,» küsis Aas.
Kuniks me ei hinda ega motiveeri oma avaliku sektori tipptegijaid, seniks pole Aasa arvates loota ka kvalitatiivset hüpet riigivalitsemises.
Tea Varrak: peab olema selgroogu teha valikuid
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et on Marek Helmiga sama meelt, et hariduse, teaduse, keele ja noortega tegelev ministeerium on just tegevuse mõju mõttes üks olulisemaid meie riigis. «Ainus valdkond, milles Eesti on maailma absoluutses tipus, ongi haridus. Loodetavasti nii see ka jääb,» sõnas ta.