Üks küsimus: miks on 80 000 maakodu ilma internetita

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

EstWini kaablivõrgu ehitus Viljandimaal Uusnas

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti on juba kaheksa aastat viinud eurorahade eest ülikiire interneti põhivõrgu valguskaablit Eesti maapiirkondadesse, et varustada selle abil nn turutõrke piirkonnas asuvaid maakodusid interneti püsiühendusega, ent tulemuseks on vaid paranenud mobiiliside.

Riik on alles nüüd, kui kogu Eestit kattev interneti põhivõrk hakkab juba valmis saama, algatamas toetusprojekte, et interneti püsiühendus põhivõrgust ka reaalselt maainimesteni hakkaks jõudma. MKM on järgneval kahel aastal toetamas tõenäoliselt riigiettevõtet Elektrilevi 20 miljoni euroga, et see mööda elektriposte ja maatrasse kaabli kaudu inimestele koju viiks.

Uurisime põhivõrku rajava Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse juhilt Priit Soomilt, kuidas meil on läinud nii, et kuigi põhivõrgu arendamise ainus eesmärk oli viia kiire interneti püsiühendus nn valges alas olevatele inimestele väga lähedale ja seejuures järgiti telekomiettevõtet liikmete vastavaid marsruudiettepanekuid, oleme seisus, kus 80 000 maapiirkondade majapidamist on ikka ilma interneti püsiühenduseta?

Vastab Priit Soom:

«Baasvõrk rajati järgides nii sideettevõtete, riigi kui ka kohalike omavalitsuste marsruudiettepanekuid. Siit edasi võib vaid spekuleerida, miks on lõpptarbijaid püsiühendusega ühendatud just nii, palju kui täna on, kuid määravad on tõenäoliselt nii operaatori kui tarbijate majanduslikud kaalutlused.

Esimene ei ole valmis maksma üle teatud piiri ühenduse loomise eest ja inimesed liitumistasusid või suuremat kuutasu, eriti kui võrdlevad fikseeritud lahendust mobiiliga. Aga küllap nõudlus ajas suureneb, kuna tänapäeva tehnoloogia nõuab üha enam stabiilset ülikiiret interneti – me peamegi oma taristu rajamisega veidi ajast ees olema, et olla konkurentsivõimelised.

Täna on aga fakt see, et inimestest, kellel on 100 Mbs võimalus, valib selle ligi 20 protsenti. Minu teada oli sarnane huviliste protsent ka maakondliku initsiatiivi puhul.

Siinkohal tasub veel toonitada, et jätkuvalt ignoreeritakse fakti, et mobiilid on võrgu kohe kasutusele võtnud ja püsiühendusi on samuti loodud, kuigi tõesti mitte kõikidele soovijatele.

Samas on ühendatud väga palju koole, lasteaedu ja teisi KOV asutusi. Arvatavasti on näiteks Levikom tänaseks paljuski EstWin projekti tõttu tõusnud selliseks operaatoriks, nagu nad täna on – ja konkurents teenuseturul on väga tervitatav. Kiu rent on tänu sellele ligi kaks korda odavam võrreldes esialgsega ja eeldatavalt langeb veelgi elik ELA SA on loonud võimaluse edasi liikuda. Seega, kogu ELA SA projekti ei tasuks ainult lõpptarbija optilise ühenduse vaates hinnata.»

Tagasi üles