Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Mida võib kujutada endast Jaapani ja USA Lockheedi plaanitav F-22/F-35 ristand? (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
F-22 Raptor.
F-22 Raptor. Foto: Andrew Caballero-Reynolds / AFP

USA sõjatööstusettevõte Lockheed Martin soovib luua koostöös Jaapaniga ristandi USA parimatest varghävitajatest F-22 Raptor ja F-35 Lightning II. Mida võiks aga selline lennumasin endast kujutada?

Alustuseks tuleks ära märkida, et selline ristand-lennuk oleks tõenäoliselt tehnoloogiliselt kõige arenenum sõjalennuk maailmas ja suure tõenäosusega ka kõige võimekam. Isegi, kui paljud kahtlevad hetkel vähe katsetatud F-35 töökindluses, siis F-22-te peetakse üleüldiselt maailma parimaks hävituslennukiks.

Miks peaks Jaapan sellist lennukit tahtma, selleks tuleb ajaloos tagasi vaadata Teise maailmasõtta. Nimelt kaotas Jaapan sõja lõpu poole kontrolli oma õhuruumi üle, mis võimaldas USA B-29 pommitajatel saareriiki lakkamatult pommitada ja visata alla isegi tuumarelvad. Jaapani suurlinnadest ei jäänud palju muud järgi kui rusud.

Valus ajalooline kogemus motiveeris Jaapanit pärast sõja lõppu soetama omale kõige paremad hävituslennukid, et mitte kunagi enam anda käest kontrolli oma riigi õhuruumi üle. Jaapanist sai üks kõige suurimaid USA sõjalennukite ostjaid, kes soetas omale alati tehnika kõige viimase sõna ja modifitseeris seda seejärel oma äranägemise järgi.

Jaapan ostis ja ehitas omale üle 200 kuulsa F-15 Eagle hävitaja, mis ehitati jaapanlaste käes ümber Mitsubishi F-15J mudeliks. Peaaegu 40 aastat vana F-15J on ka praegu veel Jaapani õhujõududes kasutusel. USA sõjalennukite ümber ehitamisest on saanud Jaapanis aga omaette lennunduse tööstusharu.

F-15J on suurepärane lennuk, kuid paraku juba nii vana, et jääb väga kiiresti moderniseeruva Hiina uusimatele viienda generatsiooni varghävitajatele (J-20 ja FC-31) alla. Õigupoolest ei olegi Jaapanil hetkel viienda generatsiooni hävituslennukit.

Jaapani F-15J Eagle hävitajad saadavad USA mereväe F/A-18E Super Hornetit.
Jaapani F-15J Eagle hävitajad saadavad USA mereväe F/A-18E Super Hornetit. Foto: Cmdr. Spencer Abbot/U.S. /SIPA / Cmdr. Spencer Abbot/U.S. /SIPA

Jaapan tahtis omale soetada varem F-22, kuid USA keelas selle ekspordi, sest Iisrael müüs nimetatud lennukis kasutatud tehnoloogiat Hiinale, kes ehitas F-22 põhjal oma J-10 hävitaja. Jaapan oli hämmingus, sest esimest korda peale Teist maailmasõda ei õnnestunud neil osta omale USA uusimat hävituslennukit.

Pettunud jaapanlased hakkasid töötama üleni kodumaise varghävitaja kallal, millest pidi saama Jaapani esimene pärast Teist Maailmasõda toodetud kodumaine hävitaja. 2016. aastal tõusiski viimaks lendu prototüüp lennuk nimega Mitsubishi X-2, mis oli peamiselt mõeldud siiski ainult demonstratsiooniks. Prototüübist kaugemale X-2 ei jõudnudki.

Nimelt avastas Jaapan, et neil ei ole viienda generatsiooni hävitaja loomiseks lihtsalt piisavalt tehnilisi teadmisi ja ekspertiisi. USA lennukite modifitseerimine on üks asi, kuid kogu arendustegevuse ja tootmise ise läbi viimine hoopis midagi muud. Jaapanlased oleks pidanud niivõrd mitmetes tehnoloogiates (eriti just varg-tehnoloogias) peaaegu nullist maailma esirinda tõusma ja see muutis kogu idee lihtsalt liiga kalliks.

X-2 Shinshin prototüüp.
X-2 Shinshin prototüüp. Foto: Kyodo / Reuters

Ühe X-2 hinnasildiks oleks koos arendustegevusega kujunenud ligemale 350 miljonit dollarit ja see oli jaapanlastele lihtsalt mõeldamatu. Selle aasta alguses kanti kogu projekt maha ja kaitseministeerium hakkas omale otsima rahvusvahelist koostööpartnerit.

Selleks koostööpartneriks paistabki hetkel olevat saanud Lockheed Martin, sest peale Venemaa Sukhoi ja Hiina Chengdu ei olegi keegi muu viienda generatsiooni hävituslennukit loonud. Lockheed tahaks uues lennukis kombineerida F-22 ja F-35 parimad omadused ja jätta välja mõlema nõrkused.

Seega, mida võiks selline hübriid-lennuk endast kujutada? Kui võtta arvesse mõlema tugevusi ja nõrkusi, siis lihtsustatult öeldes võiks see olla väljast F-22 ja seest F-35. Selline disain võimaldaks saada Raptori ülihea manööverdusvõime, topelt-mootorid (F-35'l on ainult üks) ja võime kanda enda sees suuremal hulgal moona (F-22 mahutab rohkem kui F35).

F-35 pakuks aga omalt poolt palju arenenumaid arvutisüsteeme ja avioonikat. F-22 on küll suhteliselt moderne lennuk, kuid ta jookseb 286 mikroprotsessori peal, mis pärinevad Windows 95 ajastust. F-35 suudab kahtlemata töödelda palju rohkem infot ja anda piloodile teda ümbritsevast olukorrast parem ülevaade.

Jaapanlased ise tahaks ilmselt lisada nii palju kodumaist toodangut, kui vähegi võimalik. Päris kindlasti tahaks nad näiteks valmistada ise mootorid ja radarisüsteemi.

Kui Jaapan maksaks arenduskulude eest üleni ise, siis muutuks lennuki hind (viienda generatsiooni hävitajat arvesse võttes) USA jaoks üpris soodsaks ja tõenäoliselt tahaks nende õhuvägi seda ka ise. Potentsiaalsete klientide hulka võiks kuuluda veel ka Austraalia, Saudi Araabia ja Iisrael, kes on kõik vanad Lockheedi kliendid. Suuremates kogustes tootmine viiks aga tüki hinna veelgi alla. 

Kui palju võiks aga arendamine maksma minna? Hinnanguliselt ilmselt kusagil 60 miljardit dollarit või rohkem. Arendustegevus kestaks tõenäoliselt kusagil 10 aastat.

See tähendab paraku, et Jaapani F15J hävitajad peavad veel päris kaua ise hakkama saama.

Tagasi üles