Kaljulaid: senist maksumudelit tuleb muuta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kersti Kaljulaid e-valitsemise konverentsil

FOTO: Kuvatõmmis

President Kesti Kaljulaid leiab sarnaselt näiteks Reformierakonna esimehe Kaja Kallase ja sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jessega, et olemasolev maksusüsteem ei haaku enam uue põlvkonna töötajate vajadustega ning tuleb ümber vaadata.

«Kui kõik on digitaalne – töö on digitaalne, kõike on võimalik saata üle maailma, tööd saab teha üleilmselt geograafiast sõltumatult –, siis mis saab meie maksubaasist? Vanal kombel käime tööl 12 kuud aastas ja teeme seda 30 aastat. Noored inimesed sel viisil ei tööta. Nad töötavad katkendlikult, nad töötavad iseseisvalt, nad elavad oma elu, kuni eelmise tööga teenitud raha on otsas. Nende eelmine töö asus Austraalias, uus on Ukrainas ja nad ise asuvad Kanadas,» rääkis Kersti Kaljulaid täna Tallinnas peetaval e-valitsemise konverentsil.

Valitsused peavad Kaljulaidi hinnangul mõtlema, kuidas nad asendavad olemasolevad mudelid, kus maksud laekusid ühtlase joana ettevõtetes kindlalt töökohtadel püsivatelt ja väärtusi loovatelt inimestelt.

«See on möödanik, see läheb mööda, me vajame uusi maksujugasid. Kuid need ei saa olema üks jõgi, mis lähtub kindlast allikast. See ei ole enam seotud geograafiliselt ühegi riigiga. Mida me peaksime tegema?» küsis president.

Vana maailm ei tule enam Kaljulaidi sõnul tagasi ja kui me jääme hiljaks, siis inimesed astuvad senistest süsteemidest välja. «Me ei saa inimestele lihtsalt öelda, et me ei paku teile enam tervishoidu, kui te ei maksa sotsiaalmaksu piiratud hulgalt lubatud töölepingu vormide alusel,» rääkis ta.

Reformierakonna värske esimees ja tulevane peaministrikandidaat Kaja Kallas ütles hiljuti samuti Postimehele, et töösuhteid käsitlevad Eesti seadused on ajast ja arust, suunavad inimesi maksudest tasumisest hoiduma ega arvesta toimunud muudatustega tööjõuturul.

«Tööseadusandluse aluseks on pikk tööleping ja kõik muud variandid on erandid. Kogu sotsiaalkaitse on seotud selle reegliga, ka näiteks töötuskindlustus.  Kui inimene töötab ühe projektiga siin ja teisega seal, siis töötuks jäädes ta praegu töötuskindlustust ei saa,» ütles Kaja Kallas.

«Ka maksud lähtuvad sellest – sotsiaalmaks on seotud vaid töölepinguga –, samas kõikvõimalikud võlaõiguslikud lahendused sotsiaalmaksu alla ei lähe,» lisas Kallas.

Tema hinnangul ihkavad inimesed palju enam paindlikke töösuhteid ja reaalsus on see, et üha enam inimesi võtab praegu välja oma tasu väljaspool töömakse. «Meie seadused ei ole head, nad ei arvesta reaalse olukorraga.  Ka Eesti uus tulumaksusüsteem suunab inimesi süsteemist mööda,» märkis Kallas.

Ta tõi näite, et kui tavalise töölepinguga töötamise korral tuleb tasuda töötuskindlustus-, tulu- ja  sotsiaalmaksu, aga lihtsa käsunduslepingu korral vaid tulumaksu. «Vahe on nii suur, et tekib motivaator makse optimeerida,» sõnas ta.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse on aga öelnud, et ravikindlustussüsteemi elushoidmiseks tuleb laiendada märgatavalt tervisekindlustusega maksustatavaid tululiike.

«Peame arvestama, et Eesti majandusstruktuur on oluliselt muutunud. Töötasu maksustamine lähtub eeldusest, et kõigil töötajatel on tähtajatu töölepinguline palgasuhe. Aga töösuhted on muutunud palju lühemaks, tuluteenimine mitmekesisemaks ja nende sotsiaalmaksuga maksustamine keerulisemaks. Jagamismajandus näiteks väga sotsiaalmaksu tasumise lembene ei ole, sõnas Jesse. «On selge, et ravikindlustuse alused tuleb üle vaadata ja neid lihtsustada.»

Jesse sõnul käivad arutelud selle üle, kas sotsiaalmaksul põhinev süsteem pole ajale jalgu jäänud ning kas maksubaas ei vaja uuendamist ja laiendamist.

Euroopa veelgi suurim probleem aga muidugi kõrged tööjõumaksud, mis on andnud hoobi kogu selle regiooni tehnoloogiaettevõtete arengule.

Tagasi üles