/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583247t1h4258.jpg)
Tarbijakaitseamet alustas tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks Telia suhtes järelevalvemenetlust, kuna leiab, et ettevõte on ebaseaduslikult nõudnud Diili klientidelt 0-eurose kingitusena saadud seadme jääkväärtuse täishinnaga hüvitamist.
Tarbijakaitse alustas Telia suhtes menetlust: ettevõte esitab klientidele ebaseaduslikke nõudeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas ühest sellisest juhtumist juba mai keskel. Ent ka tarbijakaitseametisse on pöördunud mitmed tarbijad ning seda ajendatuna juunis jõustuvate Diili ühepoolsete lepingumuudatustega, millega muudetakse paketi hinda ja teisi tingimusi.
Enim küsimusi on tekkinud tähtajaliste lepingute ülesütlemisel, kui tarbija on telefoni saanud nullhinnaga ehk ei ole telefoni eest tasunud, ent Telia nõuab tarbijalt telefoni jääkväärtuse hüvitamist, milleks on telefoni täishind.
Ameti hinnangul on selline nõue ebaseaduslik. Põhjuse selliseks seisukohaks annab elektroonilise side seadus, mille kohaselt on tarbijal õigus sideoperaatori ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega mittenõustumisel öelda sideteenuse leping üles ilma leppetrahvi maksmata.
Tarbijakaitseameti hinnangul on Telia poolt kasutatav tüüptingimus, mille alusel nõutakse tarbijalt 0-eurose seadme täishinnaga välja ostmist, seega tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine, kuivõrd piirab tarbija seadusest tulenevat lepingu ülesütlemise õiguse kasutamist.
«Mõistlikuks ja võlaõigusseaduse põhimõtetega kooskõlas olevaks saaks pidada, kui tarbija Telia nõudel seadme tagastab,» leiab tarbijakaitse.
Poolte kokkuleppel on võimalik ka telefoni välja ostmine, kuid see ei või tarbijakaitse hinnangul olla tingimuseks lepingu ülesütlemisel olukorras, kus Telia muudab lepingu tingimusi ühepoolselt.
«Võttes arvesse tarbija õigust öelda muudatustega mittenõustumisel leping üles ja tarbijakaitseseaduses sätestatud eksitavate kauplemisvõtete regulatsiooni, kui tarbijale on pakutud 0 euroga telefon, on telefoni tagastamisel välistatud telefoni kasutamisest tulenevad, näiteks telefoni senise kasutamise või telefoni väärtuse vähenemisega seotud nõuded,» teatas amet.
Tarbijakaitseamet on tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks läbi viimas Telia suhtes järelevalvemenetlust just seoses kõnealuste tüüptingimustega. Üksikvaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus Teliaga kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni.
Tehnilise järelevalve ameti värskeima info kohaselt on Eesti kõnekaardisegmendi turuliider Telia 123 000 aktiivse kõnekaardiga. Kohe Telia järel oleval Elisal on 122 000 ja kolmandana Tele2-l 92 000 aktiivset kõnekaarti.
Telia: lepingus on kõik kirjas
Telia esindaja Raigo Neudorf on juhtumeid kommenteerides Postimehele varem öelnud, et mis puudutab seadme jääkväärtuse hüvitamist, siis sellekohane info on alati kliendi allkirjastatavas lepingus kirjas.
«Oluline on siin tähele panna, et sideteenuse lepingu saaks klient soovi korral leppetrahvita üles öelda. Nn komplekti lepingu korral, mis sisaldab nii mobiilsideteenust kui uue seadme osamaksetega järelmaksu, tuleb lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel tasuda ka seadme jääkmaksumus,» kinnitas ta.
Sama loogika kehtib tema sõnul ka näiteks autoliisingu korral – kui klient soovib sõiduki vahepeal välja osta, tasub ta selle eest lepingus sisalduva jääkmaksumuse, mitte sel hetkel kehtiva turuhinna.