/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/06/13/7899017t1h88af.jpg)
Eesti Arstide Liit nõuab valitsuse ja õiguskantsleri sekkumist Jämejala psühhiaatriakliinikus toimuvasse, kus sundravile saadetud patsient tegeleb piiramatult kaaskondsete filmimise ja videomaterjali avaldamisega internetis.
Arstid nõuavad sekkumist: Jämejalas toimuv filmimine tuleb lõpetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meditsiinitöötajate ja nende lähedaste ähvardamine patsiendi poolt, personali ja patsientide filmimine ja videomaterjali internetis levitamine on lubamatu. Kui selle välistamine Jämejala kliiniku praegustes tingimustes ei ole võimalik, siis tuleb ohtlik sundravipatsient viia üle vanglahaigla psühhiaatriaosakonda,» seisab arstide liidu avalikus pöördumises tervise- ja tööministri, justiitsministri ja õiguskantsleri poole.
Ohtliku teo toime pannud patsientide kohtupsühhiaatriline sundravi on küll tervishoiuteenus, kuid kätkeb endas ka sunnimeetmeid, mis on vajalikud ühiskonna ja sageli ka patsiendi enda turvalisuse tagamiseks.
«Kõrge ohuriskiga patsientide ravi peab toimuma kohastes tingimustes. Ohutusnõuetele vastavate haiglahoonete ehitamine, piisava personali palkamine ja koolitamine ning vajalikud turvameetmed peavad olema riiklikult tagatud,» seisab avalduses.
Arstide liit taunib poliitikute ja ametnike passiivsust, kes seni on veeretanud probleemiga tegelemist üksteisele, mõistmata ilmselt olukorra tõsidust.
Postimees kirjutas nädala algul, et kuigi isikuandmete kaitse seadus keelab ilma filmitava nõusolekuta temast tehtud salvestiste üleslaadimist avalikesse veebikeskkondadesse, puudub Eestis asutus, kes selle eest sanktsioone saaks kehtestada juhul, kui filmijaks ja laadijaks pole riigiasutus või ettevõte, vaid teine inimene.
Andmekaitse inspektsiooni (AKI) pressiesindaja Signe Heibergi sõnul on AKI peamine ülesanne hoida silma peal, et vaid asutused ja ettevõtted töötlevad isikute andmeid seaduspäraselt ega riku inimeste õigusi andmete töötlemisel. Mis puutub eraisikutesse, siis saab AKI olla Heibergi sõnul vaid nõuandja.
Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriakliiniku sundraviosakonnas viibiv kahekordne tapja Vladimir Jarikov on mullu septembrist peale haiglast ja patsientidest regulaarselt videoid teinud ja laadib neid takistamatult YouTube’i keskkonda.
«Sellisel puhul on tulevikku vaadates kõige kiirem ja mõistuspärasem viis piirata isiku tegevust ja hea võimalus on takistada video salvestamist. Seda saab teha antud juhul isiku eest vastutav asutus – haigla,» leidis AKI pressiesindaja vastuses Postimehele.
AKI vaatevinklist on seega tegemist juhtumiga, kus olukorda ei saa lõplikult lahendada isiku korralekutsumisega või nõudega videode avalik näitamine keelata.
«Antud näite juures sekkume siis, kui juriidiline isik võtaks ebaseadusliku õiguse filmida oma töötajaid või patsiente,» lisas Heiberg.