/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/01/03/6224733t1hecdb.jpg)
Lõuna politseiprefektuur hoiatab eeskätt kohalikke ettevõtjaid aga ka eraisikuid üles tähelepanelikkusele ja ettevaatlikkusele, sest kelmid on taaskord kasutusele võtnud teada-tuntud petuskeemi.
Politsei hoiatab firmajuhte petuskeemi eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praeguseks on meile Viljandimaalt laekunud üks tähelepanek uuest petuskeemist, millega välisriigi kelmid püüavad meie ettevõtjatelt priskeid summasid välja meelitada. Kui tavaliselt püüavad kelmid õnge võtta eeskätt eraisikuid ja eakamaid inimesi, siis sel korral paistab, et petturite siht on suuremaid summasid liigutavatele ettevõtetele ja asutustele sätitud,» ütles Viljandi jaoskonna piirkonnavanem Meelis Lill.
Tema sõnul on firmasid tüssata soovivate petturite tegutsemisskeem on iseenesest lihtne ja piisava tähelepanelikkuse korral ka kergesti murtav.
Kelmid loovad asutuse juhi töömeilikontoga väga sarnase uue aadressi ja saadavad sealt teate ettevõtte raamatupidajale tungiva korraldusega teha üks välismaine kiirmakse. Summa suurus on eraisiku mõistes suur, kuid ühele ettevõttele mitte midagi märkimisväärset.
Lill juhtis seejuures tähelepanu asjaolule, et ülekannet oodatakse just välismaisele pangakontole.
«Kui ühe ettevõtja töötaja meiliboksi laekub taolise sisuga teade, siis ei tee paha korraldus suuliselt oma ülemuselt üle täpsustada. Omavaheline suhtlus on kõige alus ja taaskord kehtib üks tuntud ütlemine, et usalda, aga kontrolli,» ütles Lill.
Seni on Lõuna-Eestis teada üks selline ettevõtte tüssamise katsest, mis õnneks töötajate tähelepanelikkuse tõttu ei õnnestunud. Kui mõne asutuse postkasti peaks siiski potsatama sarnase sisuga email, siis palub politsei neist juhtumitest 112 numbrile helistades ikka teada anda.
Postimees on varem sarnastest juhtumitest kirjutanud käesoleva aasta märtsis ja mullu augustis.
Mitmesuguste õngitsuskirjade saatmine on üks levinuim petuskeem, mille abil kurjategijad üritavad hõlptulu teenida. Kirjade kvaliteeti ja usaldusväärsust üritatakse pidevalt tõsta, kasutades sageli selleks tuntud ettevõtete või riigiasutuste nime. Taolisi petukirju, millega üritatakse kas raha või isikuandmeid välja petta, levitatakse vähemalt mitu korda kuus.