Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Veel üks riik keelab julgeolekuriski tõttu Huawei telekomi, Eestis koostööga probleemi ei nähta (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Huawei silt.
Huawei silt. Foto: ALY SONG / REUTERS

Uus-Meremaa keelas oma telekomiettevõtetel Huawei toodete kasutamise 5G infrastruktuuri rajamisel, tuues põhjuseks võimalikud julgeolekuriskid. Hiina telekomihiiglase on blokeerinud juba ka USA ja Austraalia ning sarnast sammu kaalub Suurbritannia.

Saareriigi suurim telekomiettevõte Spark plaanis kasutada oma 5G-võrgu rajamisel Huawei valmistatud tehnikat, kuid riiklik luureorgan Valitsuse Kommunikatsiooniturbe Büroo (GCSB) soovitas võimudel sekkuda, hoiatades nii ettevõtet kui ka riigiametnikke, et tegu oleks väga riskantse sammuga. Uus-Meremaa telekommunikatsiooni seaduse järgi ei tohi Spark nüüd enam Huawei tehnikat kasutada.

5G-võrke rajatakse praegu mitmetes arenenud riikides üle kogu maailma ja seda peetakse järgmise generatsiooni tehniliseks läbimurdeks telekommunikatsioonis ja mobiilsides. Maailmas on praegu aga ainult kolm suurt ettevõtet, kes on võimelised rajama laiaulatuslikke 5G-võrke. Nendeks on Rootsi Ericsson, Soome Nokia ning Hiina (ja ühtlasi maailma) suurim telekomihiid Huawei.

Huawei teatas kolmapäeval, et uurib situatsiooni Uus-Meremaal ja on valmis tegema kohaliku valitsusega koostööd, et nende pretensioonid lahendada.

Vaid mõni kuu tagasi keelas Huaweil 5G-teenuseid pakkumast Austraalia, kes blokkis muuhulgas ära ka Hiina teisena suurima telekomiettevõtte ZTE. Huawei võimalike turvariskide suhtes on häält tõstetud ka Suurbritannias ja Saksamaal, kuid mitte kumbki riik pole veel astunud ühtegi konkreetset sammu.

Huawei suurim vastane on aga USA, kes keelas igasugused nende tooted ära juba 2012. aastal. Eelmisel nädalal kirjutas väljaanne The Wall Street Journal, et USA on hakanud tegema Huawei telekomitoodete kasutamise vastast lobitööd ka mitmetes teistes riikides nagu Jaapan, Itaalia ja Saksamaa.

Vaatamata muret tekitavatele üleskutsetele on saavutanud Huawei juba globaalsel 5G- turul suure edu. Ettevõte on enda sõnul allkirjastanud enam kui 20 5G-tehnoloogia tarne lepingut eri ettevõtetega. Huawei ei täpsustanud, milliste ettevõtted need on.

Eestis Huawei probleemi ei nähta

Huawei Eesti koostööpartner Elisa, kes on katsetanud Huawei 5G tehnoloogiat ka Eestis ja soovib tuua 5G-lahendused Eesti turule juba järgmisel aastal, ei näe võimalike turvariskidega seoses probleemi.

«Huawei seadmete turvalisuse osas lähtub Elisa riikliku regulaatori (TJA) seisukohast. Oleme pöördunud TJA pole küsimusega Huawei seadmete turvalisuse kohta, sest telekommunikatsiooni valdkond on riiklikult reguleeritud ja järelevalve all,» ütles Elisa esindaja Postimehele.

«Huawei toodete küberturvalisuse kohta ei ole TJA algatanud ühtegi menetlust, samuti puuduvad andmed selliste menetluste algatamise kohta teistes Euroopa Liidu riikides või Euroopa Liidu tasandil.»

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist käis aga alles hiljuti visiidil Hiinas, kus ta tuvustas Huawei asepresidendile Edward Zhoule võimalusi ettevõtte arenduskeskuste rajamiseks Eestisse. «Huawei tundis suurt huvi koostöö vastu e-riigi teenuste arendamiseks ning avaldas valmisolekut külastada Eestit tippjuhtkonna tasemel juba lähiajal,» ütles Tammist.

Mida on siis õigupoolest Huaweilt karta?

Hiina on tegelenud juba aastaid üle kogu maailma küberrünnakute orkestreerimise ja küberspionaažiga. Möödunud aastal võttis riik aga vastu seaduse, mis kohustab kõigil ettevõtetel tegema koostööd riiklike luureorganitega. See tähendab, et Hiina võib sisuliselt käskida oma ettevõtetel riigi heaks luurata.

Kui sellest veel ei piisa, siis on Huawei asutaja Ren Zhengfei Pekingi võimukoridoridega väga soojades suhetes. Mees on endine rahvavabastusarmee ohvitser ja sõjaväe insener.

Huaweil poleks kuigi raske paigaldada enda valmistatud telekomiseadmetesse nn «salauksi», mis võimaldaks Hiinal soovi korral pääseda teiste riikide võrkudesse, et tegeleda kas spionaaži või sabotaažiga. 

Tagasi üles