:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6905323t1he220.jpg)
Eesti riik pole mobiilisagedusi välja jagades pannud telekomiettevõtetele kohustust hoida sidevõrke üleval näiteks elektrikatkestuste korral ja nii on hädaolukordades rahva ühenduse tagamine jäänud vaid usalduse ja hea lootuse peale.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kinnitusel kehtib Eestis sideettevõtetele vaid üldine põhimõte projekteerida sidevõrk nii, et oleks arvestatud ka võimaliku elektrikatkestusega.
«Kuigi konkreetseid nõudeid sidevõrkude toimepidevusele elektrikatkestuse korral pole kehtestatud, on siiski enamikus mobiilside tugijaamades ja võrgusõlmedes tagavaraakud või ka generaatorid,» märkis ameti esindaja Pille Kalda.
Leevendust võib teatud juhtudel pakkuda ka see, et mobiilside puhul on tugijaamadel olemas levi ülekatvus – näiteks ühe tugijaama rikke korral ulatub tavaliselt ka teiste jaamade levi antud kohta ja oluliselt see teenust ei mõjuta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Elari Kasemets ütles, et ministeerium peab telekomiettevõtetega parasjagu läbirääkimisi, mis võiks olla tugijaamade autonoomse elektritoite miinimumnõuded.
«Kindlasti ei ole reaalne nõuda, et kõik mobiilide tugijaamad oleks varustatud generaatoritega. Oluline on leida tasakaalupunkt, et toimepidevust kindlustavad ja tõstvad investeeringud ja nõuded oleksid proportsionaalsed võrreldes riskide realiseerumise tõenäosuse ja mõjuga,» ütles Kasemets Postimehele.
Samuti eeldab ministeerium, et ka telekomiettevõtete enda huvi on pakkuda oma klientidele parimat teenust ja tagada side toimimine pikemate elektrikatkestuste korral.
Hädaolukorra seaduse kohaselt on just MKM see, kelle kohustuseks on selliste elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine nagu telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus ja andmesideteenus. Just MKM peaks kehtestama ka nende elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuded. Nagu selgub, siis pole seda seni tehtud.
Viimati tõusetus teema teravalt päevakorrale üleeile Saaremaal, kus Kuressaare piirkond jäi ligi pooleks päevaks elektrita. See viis rivist välja paraku ka suure osa mobiiliettevõtete tugijaamu ja nii jäid infosulgu ka paljud elanikud ja ametnikudki.
Saatejaamade akude ressurss on tavapäraselt mõni tund, mis on piisav suurema hulga elektrikatkestustega toime tulemiseks, aga üleeilse näitel mitte alati.
Saaremaa elektrikatkestus mõjutas suuremal või vähemal määral näiteks umbes kolmandikku Telia tugijaamadest selles piirkonnas.
«Meie võrgu kasutusstatistika näitab, et elektrikatkestuse ajal suurenes tavapärasega võrreldes piirkonnas tehtud kõnede hulk. Kuna kõnekoormused kasvasid märkimisväärselt, võis see mõju avaldada ka kõneteenuse kvaliteedile. Üldiselt saab aga öelda, et kõneteenus toimis kogu katkestuse vältel,» ütles Telia pressiesindaja Raigo Neudrof.
Mõjutatud olid siiski nii interneti püsiühenduse, lauatelefonide kui mobiilsideteenuste töö. Telial on siiski üks Kuresaare jaamadest varustatud diiselgeneraatoriga ja selle töö ei seiskunud kolmapäeval kordagi.
Elisa Eesti käivitas rikke ajal transmissioonisõlme ülal hoidmiseks hädaolukorraks varutud generaatori. Mobiilside osas lakkasid elektrilevi rikkest tulenevalt töötamast paar Elisa tugijaama ja teised lülitusid akude toitele. Vastavalt akude olukorrale sulges Elisa järjest teenuseid (4G, 3G) ja seejärel pidasid tugijaamad vastu täpselt nii kaua, kuniks akudes voolu jätkus.
Tele2 puhul olid mõjutatud 20 tugijaama, millest suurem osa säilitas oma elektrivarustuse akude abil. Ka Tele2 lülitas Saaremaal rikke ajaks 4G välja.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)