Tehniline rike jättis vastuseta 29 hädaabiliinile tulnud kõnet

Foto on illustratiivne.

FOTO: Elmo Riig

Detsembris tabas Häirekeskuse infosüsteeme korraga mitu tehnilist riket, mille tagajärjel jäid kümne minuti jooksul vastuseta 29 eri numbrilt tulnud kõnet hädaabiliinile 112.

Juhtum leidis aset 14. detsembri pärastlõunal, mil Häirekeskuse keskuste töötajad märkasid, et nende kõnejaotusprogrammi Agent töö on häiritud. Rikke korral oleks pidanud kõnejaotussüsteem ise automaatselt kõned avariitelefonidele suunama, mis tagab selle, et kõnedele vastamine ei katke. Ent tänaseks on teada, et ka see automaatika ei toiminud.

Häirekeskuse pressiesindaja Heiko Leesmenti sõnul tuleb vastavalt keskuse sisemisele töökorraldusele häirete korral kohe pöörduda siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse (SMIT) poole. Sündmuste logi näitab, et seda tehtigi kell 12.28 ning täpselt 10 minutit hiljem – kell 12.38 – õnnestus siiski kõned suunata avariitelefonidele.

Häirekeskuse tarkvaraliste lahenduste toimimise eest vastutava SMITi esindajate sõnul oli tegemist nende telefonijaama osalise tarkvararikkega. Süsteem võttis kõned küll vastu ootejärjekorda ja helistajad kuulsid kutsuvat tooni, kuid neid ei ühendatud Häirekeskusega.

SMITi kommunikatsioonijuht Inga Lill märkis, et hädaabinumbri 112 telefonisidelahendus on ehitatud põhimõttel, et kui ühe piirkonna telefonijaam on tervikuna rikkis, siis sissetulevad kõned jõuavad Häirekeskusesse automaatselt teise piirkonna jaama kaudu. Juhul kui telefonijaamade töö on tervikuna häiritud, siis suunduvad sissetulevad kõned avariitelefonidele.

«Tegemist oli kahetsusväärse juhtumiga, kus süsteem ei tuvastanud oma sisemist viga ja ei käivitunud tagavaralahendused. Sellist probleemi pole aastate jooksul varem esinenud,»  kinnitas Lill.

Ta märkis, et katkestuse täpsete põhjuste selgitamiseks tehakse koostööd süsteemi tootjaga.

Häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle Tiku sõnul on juhtunu kahetsusväärne õppetund.

«Kõne jõudmine Häirekeskusesse sõltub paljudest tehnoloogilistest vahenditest, mille korrasolu ja toimimise eest tuleb teenuste pakkujatel vastutada. Koostöös SMITIga vaatame üle tehnoloogilised lahendused ja ka tööprotsessid ning selle, kuidas me ise saaksime taolisteks juhtumiteks paremini valmis olla. Tegemist oli meie jaoks väga tõsise vahejuhtumiga ja sellist olukorda ei ole meie töös varem ette tulnud,» ütles Tikk.

Riigi Infosüsteemi Amet teatas reedel, et neile laekus detsembris lausa mitu signaali Häirekeskust tabanud rikete kohta. 

Tagasi üles