Õigusteadlane: vihakõne vajab karmimaid karistusi

Carri Ginter

FOTO: Pm

Karistusseadustiku vaenu õhutamise säte vajaks muutmist ning karistuste karmimaks muutmist, leiab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Carri Ginter.

«Meil on seadustes olemas nüanssides probleemid – ehk siis vihakuritegude puhul võiks olla karistus rangem ja ohu definitsioon leebem. Kui keegi paneb välja üleskutse maksta 1000 eurot selle eest, et te toote mulle laipu, siis see inimene peaks aru saama, et tema tegu ei ole mõistliku ühiskonna raamidesse mahtuv. Sellele peaks ühiskond reageerima,» ütles Carri Ginter ETV saates Terevisioon.

Teadlase hinnangul peaks seadus sekkuma vihakõnesse aga eelkõige olukorras, kus ühiskond ise ei saa enam hakkama. Ta arvas ka, et enamik vihakõne juhtumitest on praeguse seaduse raames lahendatavad.

Postimees kirjutas üleeile politsei menetluses olnud juhtumitest, kus Facebooki olid jõudnud vaevatasu lubadused iga tapetud mustanahalise eest ja üleskutsed noortekampadele koguneda välismaalasi peksma.

Politsei saab vaenu õhutamise juhtumeid menetleda praegu vaid sel juhul, kui selle taga on aimatav reaalne oht kellegi tervisele või elule. Politsei hinnangul on see probleem ning ka Euroopa Komisjon ja ÜRO on kutsunud Eestit üles vaenu õhutamise süüteod paremini sõnastama. Justiitsminister Urmas Reinsalu on nende muudatuste väljatöötamise kavatsused tööplaanist maha tõmmanud.

Tagasi üles