Tallinnas Vabaduse väljakul toimub 23. märtsil Euroopa piraadipartei ja teiste netiaktiviste eeskujul meeleavaldus, mille eesmärgiks on mõjutada Euroopa parlamenti mitte vastu võtma kaua menetletud ja rohkelt vastuseise tekitanud autoriõiguste direktiivi.
Eesti on ürituse korraldamise taga MTÜd Wikimedia Eesti ja Internet Society Estonia, kes leiavad oma ühisavalduses, et kõnealune direktiiv «pöörab pea peale netiplatvormide vastutuse põhimõtted ning muudab vältimatuks üleslaaditava materjali eeltsenseerimise masinate poolt».
Sarnaselt avaldatakse meelt mitmel pool Euroopas.
Aktivistides pahameelt tekitav direktiiv ütleb, et kui ühe veebikeskkonna puhul on üheaegselt täidetud kolm nõuet – selle aastakäive on üle 10 miljoni dollari, sellel on igas kuus üle viie miljoni unikaalse kasutaja ja see on vanem kui kolm aastat -, siis peab see kasutusele võtma programmi, mis kontrolliks, kas portaali üleslaetav sisu ei riku autoriõigusi. Sellised programmid laialdaselt on saadaval paari tuhande euro eest.
Seega ühtegi Eesti veebiplatvormi see direktiiv otseselt ei puuduta ning nad peavad sarnaselt senisega reageerima üleslaetud sisu kontrollimiseks siis, kui kelleltki tuleb vastav märguanne.
Küll aga ei meeldi uuendus USA suurtele keskkondadele – kõige valulisemalt on reageerinud näiteks YouTube’i omanik Google, kes on ähvardanud seaduse jõustumisel Euroopas enam osasid videoid mitte näidata. Kaudset omab see mõju Eesti veebikeskkondadele, kes kasutavad oma videote kuvamiseks YouTube’i platvormi.
«Masintsensuuri juurutamine tähendab, et internetis liikuva sisu mitmekesisus kahaneb drastiliselt. See on üks põhjus, miks vikipedistid on direktiivi vastu vaatamata meile tehtud erandile. See direktiiv hävitab interneti kui digitaalse ökosüsteemi,» arvas Wikimedia Eesti juhatuse esimees Eva Lepik. "
Meeleavalduse pooldajatega on liitunud ka tuntud jurist Karmen Turk, kes arvab, et kasutajate loodud sisu avaldamise üle otsustamise delegeerimine välismaiste ettevõtete ja nende poolt käitatavate läbipaistmatute algoritmide kätte on põhiseaduslik probleem ja mitte lihtsalt majandusliku otstarbekuse küsimus.