/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/07/11/8641800t1hdb1f.png)
Stenbocki maja teist nädalat võimuläbirääkimisi pidavad EKRE, Isamaa ja Keskerakond sõnastasid täna pärastlõunal oma eesmärgid ka IT-valdkonnas ning ühe uudse eesmärgina käidi välja idee hakata viima eesti keelt rohkem digiruumi.
Võimuläbirääkijate IT-plaan: eesti keel programmidesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa volikogu esimehe Sven Sesteri sõnade kohaselt peaks võimuleppesse jõudma sellekohane punkt sõnastuses, mis räägib vajadusest tagada eesti keele kasutamine digiruumis. «Selleks toetame tarkvaraarendusi, et oleks võimalik kasutada enam eesti keelt,» ütles Sester.
Neist lausetest pole küll võimalik üheselt aru saada, kas Sester peab silmas seda, et tarkvara ennast hakataks enam looma eestikeelse kasutajaliidesega või et eestlased omavahel rohkem digiruumis eesti keeles räägiksid.
Küll aga tuleks uuel valitsusel tema arvates hoolitseda selle eest, et riik «ei oleks innovatsiooni pidur, vaid IT-lahenduste eksportija».
IT-teemalisi võimuläbirääkimisi on varjutanud EKRE juhatuse liikme Martin Helme eilsed väljaütlemised ETV eetris, kus ta nimetas 15 aastat Eestis kasutusel olnud e-hääletamist «Eesti täielikuks häbiplekiks» ja selle usaldusväärsust olematuks. See omakorda tõi kaasa Eesti ametkondade, teadlaste ja erialaliitude ja ekspertide kahetsust avaldavad vastukommentaarid.
Muude IT-teemade kohta võimuplaanijatel uusi ideid ei olnud. Jätkatakse «once-only principle» rakendamist riigi ja elanike vahelises infovahetuses, lihtsamalt riigi kogutud andmete kasutamist ettevõtete poolt ja juba käima lükatud kiire interneti viimist maapiirkondadesse. Deklaratsiooni vormis räägiti ka küberturvalisusest ja isikuandmete kaitsest ning Eesti vaimuvara digiteerimisest.