/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2012/02/16/11990384t1h1bf1.jpg)
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tegi teisipäeva hommikul seoses valitsuse teadurahastamise kasvu lubadusest taganemisega avalduse, milles asus avalikkust lohutama sellega, et valitsus neid investeeringuid vähemalt ei vähendanud.
Reps lohutab petetud teadlasi (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukorras, kus valitsus oli riigieelarve strateegia aruteludes sunnitud diskuteerima kärpekohtade üle, on siiski lohutus see, et teadus sai 143 miljonit juurde (nelja aasta peale - toim), et hoida teaduse rahastamine stabiilsena samal tasemel,» nentis Mailis Reps ja lisas, et ei varja, et loomulikult olid ja on ootused suuremad.
Reps viitas Kadriorus möödunud aasta 19. detsembril Eesti erakondade esimeeste ning teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajate allkirjastatud teadusleppele, millega tõstetakse teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Sellele kirjutas alla ka peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
«Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine garanteerib, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada,» ütles toona peaminister Jüri Ratas. Eile teatas aga valitsus, et garanteerib vaid teaduskulutuste osakaalu püsimise praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKTst. Otsus langetati pärast seda, kui valitsus saavutas põhimõttelise kokkuleppe aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve eelnõu kohta.
Reps arvas, et kui mõne kuu pärast on valminud riigieelarve prognoos, siis saab selle eesmärgi suunas siiski samme astutud.
«Tegelikult peaks teaduse rahastamine 1 protsenti SKTst olema sarnaselt kaitsekulutustega vaikimisi kokkulepe, mis ei kuulu debateerimisele,» ütles minister ja asus teadlasi tunnustama tema enda valitsuse ees teadusrahade eest seismisel.
«Tänan ja tunnustan kõiki teadlasi aktiivsuse eest meie valdkonna rahastamise eest seismisel ning julgustan teid seda ka edaspidi tegema – ainult nii jõuame üheskoos soovitud eesmärgini. Teadusministrina jagan muret teaduse alarahastamise pärast ning ei kavatse mitte mingil juhul rahastamise kasvu eesmärgist loobuda,» vihjas minister Reps justkui valitsuses opositsioonis olemisele.
Veel kuu aja eest aprillis andis loodav koalitsioon teada, et plaanib tõsta riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme vähemalt 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning toetada ettevõtjaid, kes teadusasutustelt teenuseid tellivad.
«Võimuliit peab oluliseks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevusse,» seisis Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna koalitsioonileppes.
«Eraldame osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega. Motiveerime teadlasi ja teadusasutusi panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse,» seisab leppes.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teatasid eile, et on väga pettunud, et valitsuskoalitsioon taganes kokkuleppest.