Riigikogu hakkab tõsimeeli arutama 5G keelustamist Eestis

5G-tehnoloogia Foto: FABIAN BIMMER / REUTERS

Eesti hakkab homme kõrgeimail poliitilisel ja teaduslikul tasandil arutama tõsimeeli ja suurejooneliselt selle üle, kas kogu maailma vallutava uue põlvkonna 5G-mobiilsidel on ikka siin riigis kohta.

Arutelu kutsusid kokku riigikogu keskkonnakomisjon ja sotsiaalkomisjon, kelle homsest ühisistungist tuleb lausa otseülekanne. Kohale on kutsutud tehnikaülikooli, terviseameti, telekomiettevõtete, ministeeriumite ning kohalike omavalitsuste esindajad.

Ajendi selliseks ürituseks andis kollektiivne pöördumine «Nõuame 5G-tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis», mille algatajaks on portaal Kiirgusinfo – keskkond, mille algatas kaugloetava elektriarvesti tõttu hingerahu kaotanud mees.

Pöördumisele kogunes 1122 allkirja, mis tähendab, et riigikogul on seaduse kohaselt kohustus seda arutada. Seadus ei ütle küll ette seda, kui laiapõhjaliselt ja suurejooneliselt kõiki pöördumisi arutama peab.

«Kui pöördumine on riigikogule üle antud, kontrollime, kas see vastab seaduses ettenähtule ja on nõuetekohaselt vormistatud. Seejärel määrab riigikogu juhatus juhtkomisjoni, kes pöördumist arutama hakkab,» selgitas riigikogu pressiesindaja homse istungi kokkukutsumise vajadust.

Pöördumise sisuks on nõue Eestis 5G-tehnoloogia paigaldamise peatamiseks, kuni sõltumatud teadlased saavad kinnitada, et 5G ja raadiosageduslike elektromagnetväljade (5G koos 2G, 3G, 4G ja wifiga) tekitatava kiirguse kogutase ei ole inimestele, eriti imikutele, lastele ja rasedatele ega ka keskkonnale kahjulik.

Pöördumise algatajad leiavad, et «lisandudes juba olemasolevale andmesidetehnoloogiale (2G, 3G, 4G, wifi jne), tõstab 5G olulisel määral inimeste kokkupuudet raadiosageduslike elektromagnetväljadega, mille kahjulik mõju inimestele ja keskkonnale on tänaseks veenvalt tõestatud».

Komisjonide ühisistungile tulevad kohale ka elektromagnetväljade tervisemõju uurinud Washingtoni Ülikooli emeriitprofessor Martin Pall ning Örebro Ülikooli onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor Lennart Hardell.

Tallinna Tehnikaülikool on esimesena Eestis asunud katsetama uue põlvkonna 5G andmesidevõrku ning muu hulgas uuritakse väiteid selle ohtlikust mõjust inimese tervisele.

Ülikooli IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul teostatakse teadusuuringuid elektromagnetilise kiirguse mõju uurimiseks elusorganismidele, sealhulgas ka 5G puhul kasutusel olevatel raadiosagedustel.

«Erinevalt hetkel laialt kasutusel olevatele 2G-, 3G- ja 4G-raadiovõrkudele, kasutatakse 5G korral märkimisväärselt kõrgema sagedusega raadiolaineid. Nendel raadiolainetel ei ole võimet tungida inimese organismi ulatuses, mis oleks isegi võrreldav näiteks 2G puhul pruugitava 900 MHz sagedusega raadiolainetega,» rääkis Gert Jervan mõne aja eest Postimehele.

Sellest tulenevalt on tehnikaülikool veendunud, et 5G võimalik negatiivne mõju inimeste tervisele on oluliselt väiksem, kui hetkel laialt kasutusel oleval mobiilsidel.

«Ka teadustöö eesmärkidel TalTechis rajatud 5G-raadiolevi vastab terviseameti  kehtestatud normidele ja ohtu töötajatele ning üliõpilastele ei kujuta,» rääkis Jervan.

Gert Jervani sõnul on elanikkonda mõjutavast elektromagnetkiirgusest kõige kahjulikuma toimega hoopis elektrienergia edastamiseks kasutatav vahelduvvool, mille madala, 50-hertsise sagedusega elektromagnetlained läbivad meie organismi täielikult ja omavad seepärast ka olulist mõju.

«Kas oleme valmis elektrienergia kasutamisest loobuma, vääriks laiemat arutelu,» arvas Jervan.

Viienda põlvkonna 5G-mobiilsidetehnoloogia loob erinevate sageduste liitmise teel võimalused ülikiireks ja üliväikese viivitusega andmesideks. Eestis on vajalike sagedusvahemike oksjon peatatud, kuna telekomiettevõte Levikom vaidlustas selle kohtus – talle ei meeldi, et välja jagatakse vahemikud vaid kolmele ettevõttele ehk suurimatele mobiilifirmadele.