MKMi vastus ettevõtja kriitikale: miks me korraldame digiriigi häkatone?

Allan Allmere

FOTO: Erakogu

Ministeeriumi  seisukohast on digiriigi häkatonide korraldamisega seoses kõige olulisem, et avalik sektor tuleks oma mugavustsoonist välja, leiab MKMi IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere vastuseks eile Postimehe tehnikaportaalis avaldatud arvamusloole «Ettevõtja: Digiriigi häkaton ei arenda e-Eestit edasi».

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ellu kutsutud digiriigi häkatonide sarja eesmärk on tuua kokku nii era- kui ka avalik sektor, et üheskoos meie e-riiki arendada ja selleks tavapärasest erinevat koostöövormi proovida.

Just nimelt proovida – oleme sellisena ka välja hõiganud. Iga järgneva häkatoniga arendame senise tagasiside ja tulemuste põhjal ürituse formaati edasi, et suurendada heade tulemuste rakendamist. Häkaton on vaid üks osa suuremast tegevuste liinist, millega avalike teenuste uuendamisele tõuget anname, ja seega konkreetse eesmärgiga.

Tänaseks on toimunud juba kaks häkatoni, mille tagasiside on kohapeal osalejate poolt alati väga positiivne olnud. Kuna tegemist on 48 tundi kestva üritusega, siis kindlasti ei tohiks eeldada, et kõik seal loodud lahendused kohe ja sajaprotsendiliselt kasutusele võetakse – see on häkatonidega ikka nii. Paljud lahendused vajavad pärast üritust edasiarendamist ja mõned lihtsalt ei tule nii välja kui loodetakse.

MKMi seisukohast on kõige olulisem, et avalik sektor tuleks oma mugavustsoonist välja agiilset lähenemist proovima ja uusi lahendusvõimalusi päriselt järele proovima ning erasektoril oleks võimalus saada paremini aru riigi probleemidest ja sellest, kuidas ametnikud mõtlevad.

Oleme lootnud saada kasu selleks, et häkatoni tulemusel oleksid riigiasutuste tellitavad lahendused nutikamad, järeleproovitumad, uuenduslikumad – et tellitavatel lahendustel oleks juba eos suurem šanss vastata kasutajate vajadustele ja lahendada aluseks olnud probleemi. Konkreetselt väljendatuna – et häkatoni tulemusel on vähemalt edaspidised hanked sisus paremad.

Esmapilgul võib tõesti tunduda, et senisest kahest häkatonist on ideed ja loodud lahendused jäänud riiulisse seisma. Hetkeseis näitab siiski muud ja just meie jaoks loodetud suunas. Siinkohal saame heaks näiteks tuua kohtulahendites sisalduvate isikuandmete probleemi, mis esitati esimesele digiriigi häkatonile.

Tänu tehnoloogiale on tänaseks isikuandmed lahenditest eemaldatud ja lahendid muudetud uuesti kättesaadavaks, säästes sellega paljude riigiametnike töötunde. Lisaks on hulk ideid veel asutustes töös, mille alged on just digiriigi häkatonilt hoo sisse saanud – kas ootamas hankeid või teel sinna, eesmärgiga jõuda reaalsete lahendusteni häkatonil loodu edasiarendusena.

Hankesse on jõudmas Eesti Kultuurkapitali kultuuri- ja sporditoetuste andmete avalikustamise lahendus, muinsuskaitseameti muuseumikogude inventuuri lahendus, maanteeameti liiklusõnnetuste prognoosimise mudel. Ka esimesel häkatonil Flowiti välja töötatud lahendus, mis kontrollib ettevõtte loomisel soovitud nime saadavust, ei seisa lihtsalt riiulil, vaid ootab RIKis tööde nimekirjas oma järge. MKM ise leidis digiriigi häkatonilt lahenduse, mille abil saaks riigi poolt inimestele edastada personaalseid sõnumeid läbi digiTV – selle arendamine on samuti töös.

Tõsi, mõnede lahenduste skoobid on tööprotsessi jooksul muutunud, kuid see on igati tervitatav – häkatoni eesmärk ongi aidata paremini läbi mõelda, millised on asutuse tegelikud vajadused ja milliseid probleeme peaks IT-lahendus aitama lahendada. Mõistagi ei realiseeru kõik häkatonidel sündinud lahendused ja me ei ole ka kunagi eeldanud, et kõik loodud lahendused ellu rakendatakse.

Millega tuleb olla nõus ja millise nõrkuse häkatonid hästi välja toovad, on see, et häkatoni kogemusest reaalse järgmise sammu ja hanke või tellimuseni jõudmine võtab rohkem aega, kui meie arvates peaks ja võiks.

Siinkohal tuleb arvestada, et kasutatakse ju avalikku raha, millele kehtivad kõrgendatud ootused ja nõuded ning kaasneb suurem bürokraatia, kui seda erasektoris vaja on. Aga see on koht, kus tahame digiriigi häkatonidega jätkamisel formaati selgelt edasi arendada.

Siht on, et parimad loodud lahendused saaksid päriselt kasutajateni ja oluliselt kiiremini kui praegu. Nagu öeldud – meie eesmärk oligi sellist koostöövormi proovida, et siis seda edasi arendada. Näiteks tahame juba järgmisele häkatonile lasta probleemidena lahendamiseks ainult ideed, mis tulevad pakilisena riigiasutuste teenuste arendusplaanidest; otsime variante, et kiiremini panna rahalist õlga alla parimate lahendustega töö jätkamiseks.

Idee digiriigi häkatoni korraldamiseks tekkis meil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis esimest korda 2018. aasta suvel ja see oli ajendatud otsingutest kaasaegse, sektoriteülese koostöövormi järele. Tahame edendada avaliku sektori innovatsioonimeelsust ja panna riigiametnikke kastist väljapoole mõtlema. On riigiametnikke, kes pole kunagi IT-inseneriga või kasutajakogemuse disaineriga kokku puutunud – nii on keeruline koostada järjekordset riigihanget ja seeläbi jõuda lõpplahenduseni, millega mõlemad pooled rahul oleksid.

Digiriigi häkatonidel kohapeal toimuv otsesuhtlus IT-ettevõtete esindajatega aitab ametnikul oma soove ja eesmärke paremini läbi mõelda ja mõista, kuidas võiks tema probleemi lahendada üks professionaalne IT-insener, ja olla seeläbi targem hankija.

Ka selle kahe päeva jooksul, mil häkaton toimub, on näha, kuidas ametnikud igas lahenduse etapis üha paremini mõistavad, millele tähelepanu pöörata ja kuidas oma soove arusaadavamalt väljendada.

Hindame seepärast väga kõrgelt kõigi osalevate ettevõtete panust. Seetõttu panustame ka oluliselt aega ettevõtete hea tagasiside kuulamisele ja arvestamisele, seda nii häkatonide formaadi kui ka konkreetsete arenduste juures. MKM ise püüab pakkuda tuge kõigile osalejatele ja teha üha enam, et väljatöötatud lahendused ei jääks seisma, vaid leiaksid koha meie digiriigis kiiremini.

Toimetaja: Aivar Pau

Tagasi üles