Karoli Hindriks ähvardab oma idufirma Eestist ära kolida

Karoli Hindriks. Erakogu

FOTO: Birgit Püve

Investoritelt üle kümne miljoni dollari kaasanud idufirma Jobbatical tegevjuhi Karoli Hindriksi sõnul valitsuse täna esitletud äriseadustiku muutmise eelnõu neid ei aita ja kui seadust muudetakse selliselt, nagu valitsus soovib, on ettevõte järgmise investeeringu kaasamisel sunnitud Eestist ära kolima.

Hindriks soovib eelnõusse samasugust leevendust nagu idufirmade esindajad ehk eelnõu ei tohiks sisaldada nõuet, et ettevõtte osakapital peab olema suurem kui 25 000 eurot, kirjutab portaal Geenius.

«Eelnõu oleks muidu väga vajalik, aga eelnõuga pakutud lahendust peaks olema võimalik kasutada ka oluliselt väiksema osakapitaliga ühendustel. Näiteks Jobbaticaliga oleme kaasanud üle kümne miljoni dollari rahvusvaheliselt väga usaldusväärsetelt investoritelt USAst, Jaapanist, Austraaliast ja nii edasi, aga meie osakapital on täna alla 25 000 euro ning seda kasutada ei saaks,»  ütles Hindriks.

Jobbaticali osakapitali suuruseks on 9788 eurot ning just seetõttu leiab Hindriks, et eelnõus tuleks kapitalinõue kõvasti allapoole tuua.

Justiitsministeerium ei taha oma möödunud reedel valminud eelnõus lubada, et leevendataks kõigi osaühingute osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingute vorminõuet, vaid ainult selliste osaühingute puhul, mille osakapital on vähemalt 25 000 eurot.

Minimaalsest suurem osakapital peaks tagama ministeeriumi hinnangul selle, et osaühingul on võimekus osanike nimekirja pidamisest tulenevaid lisakohustusi täita.

Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni ühisarvamuse kohaselt on selline osakapitali nõue liiga kõrgeks aetud.

«Seatud piirmäär jääb ebaselgeks ja leiame, et antud piirmäär on tõenäoliselt liiga kõrge, arvestades Eestis registreeritud ühingute osakapitali suurusi. Leiame, et sellise võimaluse võiks anda oluliselt suuremale hulgale ühingutest ning viia antud piirmäär näiteks 10 000 euroni,» leiavad nad oma arvamuses.

Ka suur osa iduettevõtjaist, sõltumata nende poolt kaasatavatest investeeringutest, tegutsevad alla 25 000 eurose osakapitaliga ning seega ei täidaks see seatud eesmärki, mis muuhulgas oli võimaldada iduettevõtjatel Eestis lihtsamalt tegutseda.

Justiitsministeerium valmistas oma eelnõu vastusammuna riigikogu õiguskomisjonis algatatud eelnõule,  mis proovis samamoodi kaotada vajaduse notarite järele osaühingu osade võõrandamisel. Valitsus asub mõlemaid eelnõusid arutama koos.

Osaühing on kõige levinum ühinguvorm Eestis, neid oli Eestis 2018. aasta novembri seisuga kokku 200 488. Selliseid OÜsid, mille osakapital on üle 25 000 euro, on 19 236 – ehk kümnendik kõigist OÜdest. 2018. aastal toimus 12 045 muudatust äriregistri osanikke puudutavates andmetes. Eestis on 91 notarit ning osadega seotud toimingud moodustavad nende töömahust 3 protsenti. Idufirmasid on Eestis ligi 650.

Tagasi üles