Kingo töörühm annab aru: kas e-valimised on «Eesti häbiplekk»?

Erakonnad on e-hääletamist võimaldanud ka oma telkides Foto: Toomas Huik

EKRE eestvedamisel ja selle eksminister Kert Kingo korraldusel kokku kutsutud e-valimiste töörühm esitab algava nädala neljapäeval oma pool aastat kestnud uurimistöö tulemused ning annab selles hinnangu, kas e-valimised on turvalised.

E-valimiste protsessi läbipaistvuse ja kontrollitavuse kahtluse alla seadmine oli EKRE üks valimiseelsetest peateemadest ja selle tagajärjel see töörühm ka sündis. 

«E-valimised on Eesti täielik häbiplekk! E-valimiste usaldusväärsus on olematu. See on üks valimisüsteem, mida ei ole võimalik jälgida ega kontrollida!» ütles erakonna kaasliider Martin Helme ETV valimiste-eelses saates «Esimene stuudio» rohkelt vastukaja tekitanud laused.

Pärast valimisi, täpsemalt 7. juunil kutsus IT-ministriks saanud Kert Kingo kokku töörühma, mis avalikustabki 12. detsembri raporti, milles ütleb välja, kas aastast 2005. Eestis kasutusel olnud e-hääletamine on tänasel päeval piisavalt turvaline ja auditeeritav või on vaja süsteeme ja seadusi muuta.

Riigiasutuste esindajatena kuuluvad töörühma Raul Rikk (MKM), Mihkel Tammet (MKM), Mariko Jõeorg-Jurtšenko (justiitsministeerium), Martti Allingu (registrite ja infosüsteemide keskus), Arne Koitmäe (riigi valimisteenistus) ja Tarmo Hanga (riigi infosüsteemi amet). Akadeemilisi asutusi esindavad Tanel Tammet (Tallinna Tehnikaülikool), Mihkel Solvak (Tartu ülikool) ning Liia Hänni (E-riigi akadeemia). Eraisikutena on kaasatud Tarvi Martens, Epp Maaten, Jan Willemson, Märt Põder ja Heldur-Valdek Seeder.

Alates 2013 on inimesel oma e-hääle kontrollimise võimalus ja alates aastast 2017 on ka nn otsast-otsani kontrollitav e-valimise süsteem. Viimastel riigikogu valimistelt andis oma hääle elektrooniliselt 44 protsenti valijaist.

Ühe peamise reaalse probleemina on olnud päevakorral see, et e-hääletamise puhul pole kuidagi tagatud valimiste salajasus – keegi ei saa kontrollida, kes hääletamise ajal on inimene  arvuti taga üksi ja oma tahtes vaba, ning ka hiljem on võimalik sellesama e-hääle kontrollimise süsteemi abil tuvastada, kelle poolt ta hääletas. Tehnilise poole pealt see, kas kogu häälte töötlemise protsess on arusaadavalt jälgitav audiitoritele ja vaatlejatele.

Töörühma viimasel arutelul 11. novembril osales ka uus (ja ikka veel parteitu) IT-minister Kaimar Karu ning lepiti kokku, et aruanne peaks sisaldama hinnangut ja ettepanekuid süsteemi turvalisuse tagamise ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise osas. Päris kindlasti saab raporti osaks olema nimekiri töörühma liikmete murekohtadest.