Digiriigi häkatonid on iga-aastane ja maksumaksja rahakotile sugugi mitte odav sündmus, mille toimumisest ja võitjatest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) alati uhkusega teatab, kuid ei tee kuulmagi küsimust, kas mõnigi võistlustöö aastate jooksul ka reaalselt riigis ellu on viidud.
MKM on Garage48lt digiriigi häkatone tellinud juba kolm aastat ning iga selline üritus on maksa läinud ligi 60 000 eurot. Paaripäevaste kohtumiste raames on riigi- ja tehnologiaettevõtete esindajatest koosnevatele võistkondadele antud ülesanne leida lahendus mõnele reaalsele parandamist vajavale probleemile seoses Eesti e-riigi teenustega.
Ülesanded on olnud praktilist laadi ja päris kindlasti oleks nii mõnigi neist e-teenustest rakendamisel inimestele ja ametkondadele väga kasulikud.
Esimese digiriigi häkatoni tööde (täisnimekirjad all) seas oli näiteks üks, mis pakkus lahendust, kuidas saada sündmuskohalt reaalajas pilte ja videoid. Konkurentsiamet soovis aga vahendit, mis aitaks arvutada teenuse põhjendatud hinna. Teisel häkatonil oli töös platvorm, mis pakub perevägivalla ohvrile ühest kohast kiiret juurdepääsu ohvri asukohapõhiselt teenustele ning võimalusel otseühenduse kriisiabi või häirekeskusega.
Ja nii kümneid ja kümneid lahendusi. MKM on küll teatanud, kui olulised on need üritused, et «riigiametnikke ja IT-spetsialiste lähendada», kuid kui jutt viia reaalsete tulemusteni, on tagajärjeks sügav vaikus. Vaikus vastuseks küsimusele, kas 180 000 eurot pisut palju pole lähendamaks ja mugavustsoonist välja toomaks inimesi, kes niikuinii riigi e-teenuste arendamisega iga päev kokku puutuvad.
Teada on, et justiitsministeeriumi haldusalas on tõesti digiteeritud kohtulahenditest isikuandmeid vähemaks jäänud. Paraku on see ka kõik. Olgu märgitud, et Garage48 omanikud on start-up-ettevõtjad Ragnar Sass, Priit Salumaa, Rain Rannu ja Martin Villig.
Osa IT-ettevõtteid on juba teatanud, et on kaotanud motivatsiooni üritustel osaleda, kuna riik ei kipu midagi realiseerima.
KAHE ESIMESE DIGIRIIGI HÄKATONI TÖÖD
HÄKATON 1
1. Eesti Linnade ja Valdade Liit – inimest ei huvita, kas ta saab vajalikku teenust riigi või omavalitsuse kaudu, hetkel peab ta vajalikke e-teenuseid otsima mitmest erinevast kohast, kõigis nendes kohtades on nad erineva loogikaga ja ei ole omavahel sündmusepõhiselt seostatud. Näiteks annab omavahel tegevusi siduda sündmuspõhiselt lapse sünnist kuni kooli minekuni.
2. Eesti Rahvusraamatukogu – soov muuta digitaalarhiivi materjalides teatavad fraasid täistekstides Google'i jaoks nähtamatuks.
3. Häirekeskus – kuidas saada sündmuskohalt reaalajas pilte ja videoid.
4. Häirekeskus – vajalik luua telefonikõnele vastajale teksti ettelugemise süsteem.
5. Justiitsministeerium – juturobot õigusabi saamiseks.
6. Justiitsministeerium – kohtulahendite isikuandmete 100% puhastamine klikiga.
7. Kaitsevägi – kaitseväe reservüksuste formeerimise protsessi kiirendamiseks on vajalik asendada paberkandjal andmetöötlus.
8. Kultuuriministeerium – kuidas efektiivselt muuseumikogudest dubleerivaid objekte tuvastada.
9. Kultuuriministeerium – muuseumikogude inventuuride protseduur on aeganõudev ja kohmakas.
10. Maa-amet – liitreaalsust kuvava süsteemi puudumine, mille abil saaks riik ruumiinfot kuvada.
11. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – inimesed soovivad olla liikuvad, kuid praegune ühistranpordisüsteem on aegunud ja ei vasta maapiirkonnas elavate inimeste liikumisvajadustele. Tehniline lahendus pakuks tänu nõudetranspordile sõltumatust ja vabadust valida aeg ja sõiduviis.
12. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – abiellumise puhul nimevahetuse terviklikult ühe suhtluskorraga toimima panek.
13. Rahandusministeerium – riigivara müügi protsessi võimalik automatiseerimine.
14. Registrite ja Infosüsteemide Keskus – ettevõtja valitud ärinime protsessi lihtsustamine.
15. Riigi Infosüsteemi Amet – kuidas oleks võimalik G-mailis lihtsasti dokumente digiallkirjastada.
16. Riigi Infosüsteemi Amet – puudub lahendus, mis lihtsustaks inimestel riigiga suhtlemist ning vähendaks halduskoormust. Tuleks leida viis, kuidas jõuda inimesteni, et nad saaksid kätte ametlikud dokumendid, teavitused, meeldetuletused jne.
17. Sotsiaalkindlustusamet – kuidas oleks võimalik puudega inimest teenindava sõiduki parkimislubade taotlemise ja väljastamise protsessi lihtsustada.
18. Sotsiaalkindlustusamet – puhkusearvestust lihtsustav rakendus nii töötajale kui ka tööandjale.
19. Vabariigi Presidendi Kantselei – vajadus pilvepõhise failide salvestamise ja jagamise platvormi järele, mis sobib infoturbe reeglite järgi avalikule sektorile.
20. Konkurentsiamet – luua vahend, mis aitaks arvutada teenuse põhjendatud hinna.
HÄKATON 2
1. MKM
Kuidas kaasata avalikkust hoonete ja rajatiste kavandamise/planeerimise protsessi, kasutades 3D kaarti? Keskkond riigi hoonestatud kinnisvaraportfelli plaani koostamiseks.
Hoonete ja rajatiste kavandamine on protsess, mis mõjutab pikaajaliselt meie avaliku ruumi arengut. Selles protsessis on tähtis roll avalikul sektoril, et tagada võimalus kõigil osalistel kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Arvamuse avaldamine ja tagasiside andmine on tihti kohmakas protseduur, mis võtab palju aega ja on igas omavalitsuses erinev. Mitmel juhul ei ole ka kavandatav ruumimuudatus tagasiside andjatele piisavalt selge või arusaadav ning vastuolud ilmnevad alles projekteerimise või ehituse etapis. Muudatuste tegemine hilisemates etappides on aga kordades kulukam kavandamisest.
2. Rahandusministeerium
Kuidas tekitada kuluefektiivne lahendus kinnisvara portfoolio plaani koostamiseks ja haldamiseks?
Puudub kuluefektiivne lahendus kinnisvara portfelli plaani koostamiseks ja haldamiseks. See takistab riigil parimate kinnisvaraotsuste tegemist ja nende elluviimist. Riigi kinnisvaraportfelli plaan juhib 4,5 miljardit eurot, ca 3400 objekti, 2,2 miljonit m2. Hoonete kasutajaid on ca 30 000, plaani koostamisega vahetult kokkupuutuvaid töötajaid ca 350.
Praegused plaanid on algtasemel, Excelis ja ressursimahukad, ca 15 000 töötundi aastas.
3. Riigi Infosüsteemi Amet
Luua rakendus, mis viiks kõik soodustust pakkuvad kliendikaardid ID-kaardi põhiseks.
Leidub liiga palju soodustusi pakkuvaid kliendikaarte, mida peab kaasas kandma. Samuti puudub igasugune info soodustustest, mida kliendikaardid pakuvad. Soov on luua lahendus «Minu kliendikaardid», mis toimuks ID-kaardi põhiselt preemiasüsteemidega liitumiseks ning liikmelisuse haldamiseks.
4. Justiitsministeerium (koostöös SKA, RP ja SiMiga)
Puudub ühtne platvorm, mis pakub perevägivalla ohvrile ühest kohast kiiret juurdepääsu ohvri asukohapõhiselt teenustele ning võimalusel otseühenduse kriisiabi või häirekeskusega.
Suur osa perevägivallast jääb varjatuks ega jõua politsei ja abi pakkuvate asutuste vaatevälja. Ohvrid ei julge pereringis toimunud vägivallast teatada ja ohvri lähedased ei oska kannatanut aidata. Abistavad teenused, sh ka veebiteenused on küll olemas, kuid info on killustunud ja erinevatel veebilehtedel laiali. Vägivallakuritegude menetlustest suur osa sumbub, kuna napib tõendeid või tunnistusest loobutakse hirmu tõttu. Ka puudub kohene võimalus teavitada politseid, kui rikutud on lähenemiskeeldu. Vaja on lahendust, mis võimaldab ohvril turvaliselt pidada vägivalla kohta logiraamatut koos tõendite (sõnumid, pildid, helifailid) talletamise võimalusega.
5. Töötukassa
Töötukassa teenuste automatiseerimine ja paberivabaks muutmine.
Töötukassa teenuseid kasutab igas kuus tuhandeid inimesi, kes kinnitavad oma osalemise allkirjaga paberil. Teenusepakkujad saadavad osavõtulehed (ca 100 000 tk aastas) postiga töötukassasse, kus andmed sisestatakse käsitsi infosüsteemi. Protsessi käigus tekib palju paberit, postikulu, ajakulu ja tuleb teha rutiinset käsitööd. Olukorra muutmiseks on vaja luua lahendus, millega teenuste kasutamise andmed tekiksid ja säiliksid elektroonilisel kujul.
6. Statistikaamet
Küsimustiku tegemise automatiseerimine ja visualiseerimine.
Statistikaameti küsimustike tegemine on valdavalt käsitöö – copy-paste ühest andmetüübist teise. Töö automatiseerimine võimaldab vältida vigu ja hoiab kokku aega. Vaja on algoritmi, mis teeb Exceli andmetest automaatselt küsimustiku (sobiva XML-faili) ja esitab selle inimloetaval kujul.
7. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Avaliku sektori personaalsed sõnumid eestimaalastele DigiTV kaudu.
Paljud inimesed ei kasuta endiselt e-kanaleid teavituste saamiseks, samas on internetiga varustatud 90,5% ja DigiTV võimalused on ca 90% leibkondadest. Pilootprojektis on nõus osalema kultuuriministeerium ja ERR. Viimasel on olemas äppidena tehnoloogia, mille vahendusel sõnumeid TVsse edastada ja kultuuriministeeriumil on kultuurisündmuste ja terviseradade külastusinfo, mida saaks piloteerida. Piloodi õnnestumisel on võimalik toodet rakendada ka teiste teenuste jaoks (juhiloa aegumine, tehnoülevaatus, arstiaeg jne).
8. Eesti Kultuurkapital
Kultuuri- ja sporditoetuste andmete avalikustamine.
Riigis puudub võimekus analüüsida ja võrrelda kultuuri- ja sporditoetuste andmeid ning rahastuse mõju nendes valdkondades. Tihti kajastuvad eraldusotsused erinevate rahajagajate üksikdokumentides, kust tuleb vajalikud andmed analüüsimiseks välja otsida. Tegemist on ajamahuka tööga, millega võivad tekkida kvaliteediprobleemid. Lisaks puudub kontroll, kes ja mida valdkonnas täpselt toetab ning kui palju jagavad toetusi erinevad rahastajad. See võib omakorda süvendada kultuuri- ja spordivaldkondade ebavõrdset kohtlemist. Puudub lahendus, kuhu need andmed koonduksid ning kus neid saaks masintöödeldaval või päritaval kujul kasutada.
9. Politsei- ja piirivalveamet
Telefonirakendus ja arvutiplatvorm otsingu- ja päästetööde vabatahtlikele.
Puudub lihtne võimalus, et vabatahtlikke päästjaid operatiivselt otsingule kutsuda või valmisolekusse panna ning selle põhjal ressurssi adekvaatselt hinnata. Olemas on mitmeid platvorme, kuid need ei koonda endas ajakohast infot, samuti puudub kasutusmugavus. Lihtne rakendus aitaks saada ressursside olemasolust ja paiknemisest hea ülevaate. Rakenduses peab olema ka mere- ja maismaakaart, mis võimaldaks asukohta määrata ning päästjaile ülesandeid ette anda. Telefonirakendust peab toetama arvutiplatvorm, mis peaks tulevikus suhestuma politsei- ja piirivalveameti riigipiiri valve korraldamise infosüsteemiga.
10. Politsei- ja piirivalveamet
Viisakleebise valmimise teavitus.
Politsei- ja piirivalveamet on viisaregistri peakasutaja alates märtsist 2019. Kahjuks pole varem mõeldud lahendusele, kuidas inimene saaks teavituse viisakleebise valmimisest. Hetkel on viisakleebise valmimise teavitusega seotud protsess manuaalne ja ajamahukas, millega pole rahul ei kliendid ega ametnikud. Samuti jääb alati võimalus inimlikeks eksimusteks, mis pikendab viisataotlemise protsessi veelgi. Pikkade ootejärjekordade vältimiseks, ametnike koormuse vähendamiseks ning viisataotlemis protsessi kiirendamiseks oleks selline teenus asendamatu. Tehnilise toe ja õigusloomega on abiks siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ja politsei- ja piirivalveameti ametnikud.
11. Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA)
Masintöödeldava/digitaliseeritud semantilise/õppekava teenus.
Õppekavaveeb http://oppekava.innove.ee koondab teavet erinevate riiklike õppekavade (RÕK) kohta, kus käsitatakse õppimist väljundipõhiselt (mida õppur iga kursuse või kooliastme lõpuks peab teadma ja oskama). Nende õpiväljundite alusel toimib ka riiklik hindamine. Info on esitatud nii, et erinevate õppekavade õppesisu ja õpiväljundeid mugavalt võrrelda ei saa. Samuti esineb infoesitluses teisigi vigu, mis muudavad õppekavade koostamise ja lugemise ajamahukaks. Häkatoni tulemusena on plaanis osa protsessist automatiseerida ja nutikamaks muuta.
12. Vabariigi Presidendi Kantselei
Ürituste planeerimise e-lahendus.
Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab palju üritusi: välisvisiidid, vastuvõtud, konverentsid jne. Nende ürituste korraldamisele kulub palju aega ja ressursse. Ürituste planeerimine toimub siiani manuaalselt (Excel, paber). Tööprotsesside hulka kuulub muuhulgas laua- ja istumisplaanide koostamine, nimekirjade ja teenuste haldamine, checklist'i kontroll, eelarve planeerimine, külaliste registreerimine, toidupiirangud, erivajadused jne. Paranduste tegemine on keeruline ja ajamahukas ning ürituse manuaalsel planeerimisel tekib tahes-tahtmata vigu, mille õigeaegne tuvastamine on keeruline.
13. Haigekassa
Ravimitega seotud info ja tegevused inimesele kasutajamugavaks.
Inimesed saavad retseptiandmeid vaadata portaalidest digilugu.ee ja riik.ee, aga seda võimalust kasutatakse vähe. Mõlemad keskkonnad on passiivsed (info vaatamine) ja ei paku lisandväärtust. Haigekassa otsib lihtsat ja kasutajasõbralikku lahendust rakendusele, mis võimaldaks kuvada inimesele ülevaatliku info tema retseptiravimitest ning mis pakuks inimesele peamisi retseptidega seotud funktsionaalsusi nagu retseptide pikendamine, meeldetuletused ja teavitused.
14. Tervise Arengu Instituut
Uimastite üledooside ja mürgistuste ennetamine – kahjude vähendamine.
Eesmärk on saada kahjude vähendamise rakenduse prototüüp, mis aitaks jagada operatiivset infot turule ilmunud ohtliku koostisega narkootiliste ainete kohta (ametlikud kanalid, nt politsei; kasutajalt kasutajale) ning seeläbi ennetada nende ainete tarvitamisel tekkivaid terviseprobleeme, sh mürgistusi ning surmaga lõppevaid üledoose. Samuti peaks see sisaldama infot abi saamise võimalustest, muuhulgas kahjude vähendamise bussi asukoha kohta ning naloksooni (ravim, mis võib üledoosi korral päästa inimese elu) kiireks tellimiseks hädaolukorras. Võimalusel võiks rakendus olla seotud narko.ee-ga, kuhu tekiks usaldusväärne operatiivse info voog.
15. Maanteeamet
Liiklusõnnetuste prognoosimudel.
Projekti kaasatud ametiasutused koguvad hulgaliselt andmeid, mida analüüsitakse kitsas raamistikus ning üksteisest eraldi. Andmeid kasutatakse eelkõige olukorda kirjeldavas rollis, kuid prognoosi (ennetus)mudeli rakendumisel lisandub projektiga seotud partneritele täiendav analüüsivõimekus. Varem ei ole Eestis liiklusohutuse olukorda nii süsteemselt analüüsitud, mis omakorda on pärssinud vastavate andmete rakendamist planeerimis- ja otsustusprotsessides. Soov on optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist, vähendada liiklusõnnetustest ühiskonnale tekitatud kulusid, ennetada võimalikke kahjusid ja tõsta avalike teenuste planeerimiskvaliteeti.
16. SA Innove
Interaktiivne haridusasutusepõhine tagasiside kasvu- ja õpikeskkonnaga rahulolu kohta.
Haridusasutused saavad pärast iga-aastasi riiklikke rahuloluküsitlusi personaalsed tulemuste raportid. Raportiga antakse lasteaiale objektiivset ja võrreldavat tagasisidet (õpetajatelt ja lapsevanematelt) rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutatakse lasteaia tulemusi riigi keskmiste tulemustega. Haridusasutusele antav tagasisideraport on väga mahukas ja sisaldab ülevaadet 20–30 erineva aspekti kohta. See on liiga keeruline ja nõuab haridusasutuse juhilt palju aega ja süvenemist, et aru saada, kus on asutuse arengukohad. Tihti jääb tagasiside kasutamata, sest sellest on keeruline olulist ja edasiviivat informatsiooni välja sõeluda.
17. Sotsiaalministeerium
IT-lahendus avaliku sektori uurimisvajaduste ja tudengite jooksvaks, paindlikuks kokkuviimiseks.
Tudengid otsivad pidevalt uurimist vajavaid teemasid, nii bakalaureuse- kui ka magistritöödeks, aga ka muuks õppetööks. Uurimistööks võivad anda sisendi ministeeriumid või pöördutakse erinevate teemade osas konkreetsete osakondade juurde. Kui eksisteeriks platvorm, kus reaalset uurimist vajavad teemad saaks kokku viia uurimustööde kirjutajatega, oleks see võit mõlemale poolele.
