Google pühib oma dekaad vanadelt liitreaalsuse prillidelt tolmu ja hakkab neid uuesti arendama

Google´i firma Alphabet tahab uuesti liitreaalsuse prillidega välja tulla. uus prototüüp on testijatele juba välja jagatud. Foto: ALPHABET

• Google Glass on küll praegugi olemas, kuid laiast kasutusest viisid selle privaatsusprobleemid
• Uued liitreaalsusprillid ümbritsevat ei salvesta, kaamera kujutised kustutatakse
• Meelelahutuse asemel on fookuses praktilised ülesanded: masintõlge, navigeerimine, tuvastamine

Google alustab taas oma liitreaalsuse (AR) prillide arendamist, mis sai tegelikult alguse juba kümmekond aastat tagasi. Filmivad ja salvestavad AR prillid tekitasid aga ohtralt privaatsuskaebusi ja nii muutus Google Glass hiljem hoopis äriliseks lisaseadmeks, mida kasutatakse tööl praegugi. Kuna aga virtuaalreaalsus surub uuesti uksest sisse, ei saa ka tehnoloogiagigant sellest rongist enam maha jääda ja toob välja oma uuenenud seadme.

Eile välja hõigatud liitreaalsuse prillide ülesandeks on pakkuda kasutajale masintõlget. Näiteks kui vaatevälja ilmub mõni silt või tekst, siis tõlgitakse see otse soovitud keelde ning sina näed tänavavaates või avatud raamatus juba endale sobivas keeles teksti. See pole midagi uut, sest näiteks Google´i enda äpp Translate teeb sama asja juba ammu, kui suunad mobiilikaamera tõlgitava teksti peale. Liitreaalsuse prillidega reisides on see aga palju mugavam käed-vabad lahendus. Samamoodi võib lasta kõrvaklappidesse Google Translate´i helilist masintõlget.

Teiseks funktsiooniks on navigeerimise abistamine, mis pole samuti äpimaailmas tundmatu ja millega alustati kunagi isegi Soome Nokias. Nimelt Võib Google Mapsi teekonda näha läbi prillide otse päris tänavavaates, mis juhatab poolläbipaistva joonega sihtkohani.

Kuna eelmist Google Glassi tabasid tagasilöögid privaatsuse pärast, siis on nüüd sellele just eriti tähelepanu pööratud. 2013. aastal levis liikumine Stop The Cyborgs, mis soovitas inimestel äride ja elukohtade ustele kleepida silte, mis keelavad Google Glassi kandja sisenemise, sest ta võib kõike enda ümber filmida ning pärast vaadata või avalikku meediasse üles panna. 

Need kaheksa aastat tagasi Berliinis esitletud Google´i avalikuks kasutuseks mõeldud Google Glasses prillid näitasid pilti läbipaistvasse kuupi ühe silma ees. Kaamera salvestas kõike selle kandja ees toimuvat. Nüüd peaks uued seadmed salvestama aga vaid tehisintellekti ja masinõppe tarvis. Foto: Caro / Waechter / Scanpix

Praegu on selline salajane nuhkimine Google´i sõnul välistatud. Prillides oleva kaamera salvestatut ei saa hiljem vaadata, infot kasutatakse vaid masinõppe ja tehisintellekti jaoks, et see oskaks läbi prillide vaadatavale maailmale peale joonistada vajalikku lisainfot. 

Google'i AR-prillide prototüüpide testijatel on keelatud näiteks kasutada neid koolides, valitsushoonetes, tervishoiuasutustes, jumalateenistuse kohtades, sotsiaalteenuste pakkumise kohtades, lastele mõeldud aladel (koolid ja mänguväljakud), hädaolukordadele reageerimise kohtades, miitingutel või protestidel ja igasugustes muudes sarnastes paikades. Autoga sõita ja sportida samuti ei tohi. Google pole avaldanud, kus nad USA-s neid prille testima hakkavad, kuid esimesed katseeksemplarid on inimestele juba välja jagatud. Välitestid paarikümne osalisega algavad augustis.

Prototüüpidel on juba olemas kogu töötav lahendus: prilliklasisisesed ekraanid, mikrofonid ja kaamerad, kuid neil seadmetel on ka peal juba üsna ranged piirangud, mida nendega teha saab.

Näiteks AR prillid ei toeta pildistamist ja video salvestamist, kuigi pildiandmeid kasutatakse masinõppeks.

Sellised näevad välja praegused Google´i kommertsprillid Glass Enterprise Edition 2. Avalikes kohtades nendega ei käida, kasutatakse vaid töökohtadel. Foto: ALPHABET

Kuid seegi pole veel Google´i ettevaatliku privaatsuspoliitika järgi piisav. Nimelt lülitub prillidel sisse LED-indikaator, kui pildiandmeid salvestatakse tehisintellekti jaoks või analüüsiks. Kui kõrvaltvaataja seda näeb ja soovib, saab ta paluda testijal pildiandmed kustutada ning need tulebki eemaldada kõigist logidest ja teaduskatsetest. Laborisse jõuab pildi-info aga ilma nägude ja numbrimärkide ning muu privaatse infota. Server, kus infot töödeldakse, on piiratud juurdepääsuga üksikutele Google´i töötajatele ning 30 päeva pärast kõik kustutatakse.

Samal ajal töötavad oma virtuaal- ja liitreaalsusprille välja ka kõik muud suuremad tehnoloogiafirmad: Apple, Meta, Microsoft ja teised.