Ukraina Antonovski silla kõrvale on kerkinud okupantide «fantoomsild», mis peaks rakette ja radareid eksitama

tehnika.postimees.ee
Copy
Veidrad kolmnurgad Antonovski silla kõrval jões panevad kaldal seisja õlgu kehitama, kuid radaripildis näivad need nii eredana, nagu oleks tegemist teise sillaga.
Veidrad kolmnurgad Antonovski silla kõrval jões panevad kaldal seisja õlgu kehitama, kuid radaripildis näivad need nii eredana, nagu oleks tegemist teise sillaga. Foto: ALEXANDER ERMOCHENKO / REUTERS / Scanpix

Kosmosest tehtud radaripildid Ukrainast näitavad, justkui oleks Hersoni ülejäänud oblastiga ühendavad sillad saanud enda kõrvale kaksikud – kas tõesti ehitasid okupatsiooniväed kiirelt valmis pontoonsilla? Satelliidifotodelt näeb aga hoopis teistsugust pilti.

«Fantoomsillad» on tõesti öistelt radarikujutistelt selgelt nähtavad nii Antonovski kui sealsamas Hersoni lähistel asuva raudteesilla kõrval, mis võiks panna arvama, et ujuvad ületuskohad ongi üle laia jõe valmis saanud.

Niipea, kui laekuvad satelliidipildid päevasest ajast, selgub tõde: silla kõrvale on viimasel ajal tekkinud palju poisid, mille eesmärk on sama, nagu hiljuti nähtud pargastel Krimmi Venemaaga ühendava Kertši silla kõrval: radareid peibutada. Vene okupatsioonivägedel näib olevat õrn lootus, et see juhib täppisraketid tegelikust sillast kõrvale.

Pontoonsillaga siiski tegemist pole, nagu selgub Twitteri postituse kommentaaridest, vaid need on samasugused mitmetahulised poilaadsed ehitised, mis ujuvad jõe kõrval ja mille ainsaks ülesandeks on radaritele selgelt silma paista. Kosmosest tehtud radaripiltidel on tõesti efekt, nagu oleks midagi päris silla kõrval jões olemas.

Kui nüüd neid suhteliselt odavaid poisid HIMARSist tulistada, tähendab see väga kalli laskemoona niisama raiskamist, mis ongi rajatiste eesmärgiks.

Neidsamu peibutuspoisid on taustal näha ka hiljutises Vene propagandakanalites näidatud videos Antonovski silla juurest:

Kolmnurgad ujuvad teisel pool silda.

Samasugust peibutustaktikat kasutavad Vene väed ka Kertši silla juures. Pole teada, kui hästi see töötab, kuid täppislaskemoon kasutab tavaliselt sihtmärgini jõudmiseks paljusid erinevaid navigatsioonivahendeid: maastiku kaameraga jälgimist, radarit, infrapuna-andureid, interts- ja satelliitnavigatsiooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles