L, 1.04.2023

PlayStationi parim virtuaalreaalsusmäng sai alguse aastal 1984

Sten Kohlmann
, ajakirjanik-toimetaja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Enhance

Möödunud nädalal ilmunud PlayStation VR 2 on fantastiline tehnikavidin. Muljet avaldavast tehnoloogiast pole aga palju kasu, kui ei ole mänge, mida sel mängida. Milliseid teoseid prillidel veel näha saab?

Oleme juba korra varem toonud teieni lühikese nimekirja erinevatest mängudest, mis PS VR2 peal kohe esimesest päevast saadaval on. Nüüd oleme jõudnud proovida veel mõnda. Nimekirjast leiab nii mõne positiivse üllatuse kui ka pead kratsima paneva valiku. Uurime lähemalt.

«Tetris Effect: Connected»

Alustame suure avaldusega – PS VR2 parim mäng sai alguse juba aastal 1984! Just siis ilmus esmakordselt legendaarne nuputamismäng «Tetris». Muidugi on mäng aastate jooksul aina edasi arenenud ja uusi versioone saanud. Neist parimaks on paar aastat tagasi ilmavalgust näinud «Tetris Effect».

«Tetris Effect: Connected» on saadaval ka teistel peaseadmetel, ent see ei vähenda teose maagiat. Klassikalise «Tetrise» mängimise taustal kostitatakse kasutajat fantastilise muusikaga nign sürreaalsete pilkupüüdvate visuaalidega. Tegemist on hüpnotiseeriva elamusega, millesarnast on raske leida.

PS VR2 eksklusiivsete omaduste seas saab tunda vaid peaseadme haptilist tagasisidet, ent sellest piisab. Vaieldamatult parim viis, kuidas «Tetrist» mängida!

«Gran Turismo 7»

«Gran Turismo 7» oli juba mullu suurepärane võidusõidumäng. Nüüd on aga teos saavutanud totaalselt uue taseme. Virtuaalreaalsus annab võimaluse autorooli istuda ilma, et peaksid seda päriselt tegema!

Ilmselgelt saab parima elamuse siis, kui ühendada VR-prillid ning päris ralliiste. Õnneks on aga ka niisama diivanil istudes ja puldiga mängides elamus mõnus. Enam ei pea selja taga kiibitsevate vastaste asukoha selgitamiseks puldikangiga mängima, vaid pead reaalselt oma (virtuaalse) auto peegleid jälgima.

Ka keelab mäng sul ettenähtud piiridest väljuda. See tähendab, et pole võimalust püsti tõustes auto katusest läbi minna ja illusiooni rikkuda.

«Townsmen VR»

Reaalaja strateegiamängud, kus eesmärgiks üles ehitada uhiuus tsivilisatsioon, on üpriski kaasahaaravad ja intrigeerivad. Senimaani on nende pärusmaaks olnud arvuti. PS VR2 küsib, kui hästi toimiksid antud žanri teosed virtuaalmaailmas.

Vastus pole originaalne, sest ka «Townsmen VR» on juba varem teistel platvormidel ilmavalgust näinud. Küll aga saavad Sony fännid esmakordselt püstitatud küsimusele vastust otsida.

Vastu on pigem positiivne. Pisikeste inimeste sagimise jälgimine ning nende elu korraldamine on üpriski lihtne ja rahuldustpakkuv. Ainsaks murekohaks saab kasutajaliidese pisut kohmetu olemus. Kätega tuleb liigutada ennast, sisse ja välja suumida, menüüdes möllata jne.

Kui kõik see oleks sujuvam, oleks ka suurem motivatsioon mängusessioone veelgi rohkem pikendada.

«Zombieland VR: Headshot Fever»

Kas te mäletate sellist filmi, nagu «Zombieland: Double Tap»? Ei, mitte see esimene, vaid hoopiski tolle pisut kehvem ja pisut unustatavam järjeosa, mis aastal 2019 kinodesse jõudis. Muuseas, samal aastal jõudis rahvani ka säärane VR-mäng nagu «Zombieland VR: Headshot Fever», mis on samuti unustatav.

Kui tegemist oleks esimese kokkupuutega VR-maailmaga, oleks tegemist igati adekvaatse pisikese mänguga. Värskelt Sony platvormile jõudnud teose puhul on tegemist tulistamismänguga, kus ainsaks mureks elavate surnute suunas kõmmutamine.

Ei pea samal ajal ise liikuma (mäng teeb seda sinu eest), isegi mitte liigselt mõtlema. Õnneks on püssipaugutamine üks VR-i suuremaid võlusid, seega mingit naudingut lihtsakoelisest neljatunnisest mängust siiski leiab.

«Resident Evil Village VR»

Esimese PS VR-i mudeli tarbeks loodi «Resident Evil 7st» VR-versioon, mis oma kohmakusest vaatamata oli üks äärmiselt hirmuäratav kogemus. Nüüd on järg PS VR2 ja «Resident Evil Village’i» käes.

Võin kinnitada, et ka see on üks äärmiselt hirmuäratav kogemus! Siin muidugi mängib pisut rolli ka iga inimese individuaalne vastuvõtlikkus õudusmängude suhtes (minu tolerants on pigem üsna madal).

Ometigi suudab virtuaalse reaalsuse osatine kohmakus siinkohal hoopiski kasulik olla. Ohutunne on tunduvalt suurem, kui tead, et päästva õlekõrre (loe: relva) haaramine ei käi lihtsa nupuvajutusega, vaid selleks tuleb enda virutaalse hõlma all käega sobrada.

Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märksõnad
Tagasi üles