ChatGPT looja ähvardab teenuse Euroopas sulgeda, kui tehisintellekti reeglid tulevad liiga karmid

OpenAI tegevjuht Sam Altman pidi ka USA senatile põhjendama ettevõtte loodud tehisintellekti ChatGPT turvalisust ja ohutust. Pildil on Altman senati kontori ees intervjuusid andmas pärast senaatorite ees toimunud ülekuulamist, mis toimus 16. mail. Foto: JIM LO SCALZO / EPA / SCANPIX

ChatGPT loonud idufirma OpenAI juht Sam Altman lubas populaarse tehisintellekti teenuse Euroopa Liidu jaoks sulgeda, kui siinsed reeglid liiga karmiks osutuvad. Euroopas plaanitakse juuni keskel hakata seda valdkonda tõsisemalt reguleerima.

«Me hoiame silma peal,» ütles Altman mõned päevad tagasi toimunud Londoni ülikooli kolledžis toimunud paneeldiskussioonil, mida ta arvab Euroopa parlamendis arutlusele tulevatest uutest seadustest tehisintellekti kohta. Ta lisas, et on kohtunud Euroopa Liidu regulatsioone välja töötavate asutustega, et arutada tehisintellekti reegleid ning et OpenAI-l on seaduse praeguse sõnastuse kohta ohtralt kriitikat, kirjutab ajakiri Time.

Suurim probleem on Altmani sõnul nende tehisintellekti liigitamine «kõrge riskiga» teenuse alla, mis paneb OpenAI-le hulga kohustusi, mida on tehniliselt raske täita. Kui ettevõte ei suuda neid tingimusi täita, tuleb tegevus Euroopas lõpetada, rääkis Altman.

Oma ettekandes mainis Altman veel, et tehisintellektile ette heidetud faktivigu võib leida ka mujalt, näiteks sotsiaalmeediast. Valimiste mõjutamine valeväidetega on aga võimalik ainult sotsiaalmeedias, kus neid levitatakse, mitte ChatGPT-s, mis võib neid teinekord vastusena mõnele küsijale välja pakkuda. Kuid edasi peab seda väidet levitama juba mujal, et see suudaks valimisi mõjutada.

Sam Altmani Londonis toimunud ettekande ajal olid maja ette kogunenud mõned tehisintellekti arendamise vastased meeleavaldajad.

Facebooki emafirma Meta, mis sai just Euroopa Liidu andmekaitsereeglite rikkumise eest hiigeltrahvi, on samuti lubanud rohkem kui aasta tagasi, et sulgeb teenuse Euroopas, kui reeglid nõuavad neilt liiga suuri kulutusi oma teenuse ümbertegemiseks. Google aga avas maikuus oma tehisintellekti Bard kogu maailmale, kuid jättis välja Euroopa Liidu, et ära oodata juuni keskel vastu võetavad tehisintellekti regulatsioonid.

Euroopa Parlamendis peaks vastava seaduse arutamise tähtaeg olema 14. juunil.

Nii nagu Euroopa Liidust sai eestvedaja andemaitseregulatsiooni ehk GDPR-i loomisel, mida järgitakse ka suures osas ka mujal maailmas, nii tahetakse europarlamendis esimesena hakata reguleerima ka tehisintellekti, et saada selle «super-reguleerijaks» maailmas, kirjutab The Economist.