Seniseid mobiile varsti Euroopas ei näe: EL-i uus määrus nõuab eemaldatava akuga nutitelefone

Lahtivõetud iPhone 7 Plus iFixiti üritusel Jaapanis. Kui Euroopa Liidu uus määrus akude vahetamise keerukust väga ei reguleeri, võivad tootjad soovitada kasutajatel ise keeruka lahtivõtmise ja asendamise ära teha, pakkudes selleks abimaterjale ja tööriistu, nii nagu iFixit pakub koostöös Samsungi ja Apple´ga. Foto: HANDOUT/REUTERS

Juba pikalt ette valmistatud määrus sai möödunud nädalal Euroopa Parlamendilt heakskiidu: kõikide ELis müüdavate akude ja patareide kogu elutsüklit ning patarei- ja akujäätmete käitlemist puudutavad reeglid nõuavad, et kaasaskantavate seadmete patareisid ja akusid peab saama hõlpsamini asendadaehk ise vahetada. Valdav enamus nutitelefone sellele tingimusele ei vasta.

Uued reeglid käsitlevad patareide ja akude kogu elutsüklit alates disainist kuni jäätmekäitluseni.

Uus määrus näeb ette järgmist:

• Elektrisõidukite ja kergtranspordivahendite akude ning üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike akude dokumentatsioonile tuleb lisada süsinikujalajälje deklaratsioon ja neil peab olema digitaalne akupass.
• Kaasaskantavate seadmete patareid ja akud peavad olema lihtsasti eemaldatavad ja tarbija peab saama neid ise asendada. See puudutab ka praegusi ise mittevahetatavate akudega nutitelefone.
• Kõik ettevõtjad peale VKE-de peavad hakkama täitma hoolsuskohustust.
• Kehtestatakse rangemad jäätmekäitlusnormid: kantavate patareide ja akude jäätmetest tuleb 2023. aastal kokku koguda 45%, 2027. aastal 63% ning 2030. aastal 73%. Kergtranspordivahendite akude 2028. aasta eesmärk on 51% ja 2031. aastal 61%.
• Patarei- ja akujäätmetest tuleb 2027. aastaks taaskasutusse võtta vähemalt 50% liitiumi ning 90% koobaltit, vaske, pliid ja niklit. 2031. aastaks tuleb taaskasutusse võtta juba vähemalt 80% liitiumi ning 95% koobaltit, vaske, pliid ja niklit.
• Kaheksa aastat pärast määruse jõustumist peab kindel osa uute patareide ja akude tootmisel kasutatavatest materjalidest – täpsemalt 16% koobaltist, 85% pliist, 6% liitiumist ja 6% niklist – tulema ringlusse võetud tööstus- ja tarbimisjäätmetest. Viis aastat hiljem peavad vastavad näitajad olema 26% koobaltist, 85% pliist, 12% liitiumist ning 15% niklist.

See tähendab, et enamus mobiilitootjaid peavad Euroopa turule pääsemiseks oma mudelite konstruktsiooni muutma. 2024. aastast näiteks hakkab kehtima kõigile nutitelefonide ühtne laadimisstandard USB C. Apple´i järgmise põlvkonna telefon iPhone 15 arvatakse olevat just sel põhjusel standardse USB C pesaga. 

Vahetatavate akudega mudelite tootmiseks antakse tootjatele siiski mõni aasta aega. Kõige varem hakkab uus määrus kehtima 2027. aastal.

Kasutajate jaoks tähendab vahetatav aku seda, et nii õhukesi mobiiltelefone, nagu me praegu oleme harjunud kasutama, enam ilmselt ei tule. Lahtivõetav korpus ja vahetatav aku nõuavad paksemaid konstruktsioone.

Samsung käivitas eelmisel aastal keskkonnaprogrammi, et teha elektroonikaseadmed võimalikult parandatavaks ja taaskasutatavaks. See on üks võimalus, millega tootjad võivad tulevikus vastata Euroopa Liidu karmimatele regulatsioonidele. Foto: Samsung

Samas annab see võimaluse igale kasutajale ise akut välja vahetada, mitte selle asemel uut telefoni osta, sest lihtsa protsessiga ilmselt muutub aku vahetamine hoopis atraktiivsemaks, kui parandustöökojas üsna korraliku teenustasu eest uue aku paigaldamine. Keskkonnale on samuti vähem koormavam, kui vähem uusi telefone ostetakse ning selle asemel vanu uuendatakse.

Samas võib määrus jätta piisavalt lahtiseks, kui raskesti või kergesti peab siis telefoni aku olema eemaldatav, et seda pidada «asendatavaks»?

Nii Samsungil kui Apple´il on juba «paranda ise» programmid, mis peaksid lubama vastavate tööriistade olemasolul kasutajal ise oma seadmeid remontida aku vahetamisest ekraani asendamiseni välj. See tähendab, et põhimõtteliselt võib kasutajatel lubada ka korpust kinni hoidvat liimi ise vastavate riistadega lahti sulatada, Youtube´i videote põhjal korpust trillerite ja spets-riistadega avada ning juppe õiges järjekorras eemaldada, et akule ligi pääseda. Seega võivad tootjad ka üsna väheste disainimuudatustega pääseda, kirjutab Ars Technica.