/nginx/o/2024/01/16/15832201t1hf8f3.jpg)
Iga ehitise püsimise aluseks on õigesti ja sobivatest materjalidest ehitatud vundament. Vundamendi lahendusi on mitmeid, kuid väiksematel hoonetel (kuni kolmekordsed eramud, paarismajad, ridamajad) on kõige levinum lahendus lintvundament. Võib öelda, et lintvundament koosneb kahest osast: vundamenditaldmik ja vundamendi müür.
/nginx/o/2024/01/16/15832203t1h4345.jpg)
/nginx/o/2024/01/16/15832204t1h7aa9.jpg)
Sel juhul pole tarvis ehitada raketisi ning teha mahukaid betooniöid. Piisab sellest, kui vundamendi kaevikupõhi tasandada killustiku või liivaga, korralikult tihendada ning tihendatud alusele paigaldada taldmikuplokid. Kui kaeviku põhja tasandamiseks kasutatakse killustikku, tuleb enne Fibo taldmikuplokkide paigaldamiset killustikule teha õhuke (1-2 cm) sängituspind. Sängituspinna tegemiseks sobib peenike liiv, veelgi paremini aga õhuke mördikiht, nt. müürisegu
Kui sängituspinna ehitamiseks kasutatakse valmissegu (nt. weber M100/600), pole seda vaja eelnevalt veega kokku segada – kuivsegu paigaldatakse tihendatud killustikalusele, tasandatakse ning tihendatakse (nt. kelluga patsutades) tihedaks.
/nginx/o/2024/01/16/15832207t1hcfc4.jpg)
Nii saab aluse ettevalmistuse lihtsalt ja kiirelt tehtud, samas kivineb killustikule paigaldatud kuivsegu weber M100/600 pinnasest tuleva niiskuse toimel suhteliselt lühikese aja jooksul, moodustades tugeva aluse vundamenditaldmiku alla. Fibo taldmikuplokke pole soovitatav (ei tohi) paigaldada killustikule seetõttu, et krobelise killustiku ka Fibo taldmikuploki kokkupuutepinnal võib tekkida muljumine ning seetõttu väike vajumine.
Taldmiku peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurterast. Üldjuhul piisab, kui pikisuunas panna 3 armatuurvarrast. Risti suunas võiks armatuuri samm olla 30-40 cm.
/nginx/o/2024/01/16/15832208t1h597d.jpg)
Kuna Fibo taldmikuploki kasutamisel on betooni kulu suhteliselt väike, on soovitatav betoneerimsieks kasutada weber S-100 betooni.
/nginx/o/2024/01/16/15832210t1hcd39.jpg)
Vähem koormatud vundamendi osa Fibo tehkse taldmikuplokkidest, raskelt koormatud osa betoonist.
/nginx/o/2024/01/16/15832212t1h4b08.jpg)
Millist plokki kasutada? Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi ka lintvundamendi ehitamiseks. Vundamendi ehitamiseks sobivad nii Fibo3 kui Fibo5 plokid. Plokitüübi valimisel või määramisel tuleb arvesse võtta seintelt langevat koormust. Siinkohal lihtne nõuanne: kui kandva välisseina ehitamiseks sobivad Fibo3/200 plokid (tugevus 3 MPa, paksus 200 mm), siis reeglina sobib sama plokk ka vundamendi ehitamiseks.
/nginx/o/2024/01/16/15832213t1h6d7a.jpg)
Kui maja välisseinad ehitatakse Fibo3/200 plokkidest, siis sel juhul pole reeglina vajadust ehitada vundament Fibo 5/300 plokkidest (tugevus 5 MPa, paksus 300 mm), kuigi sellist lahendust kohtab objektidel üsnagi tihti.
/nginx/o/2024/01/16/15832214t1h3983.jpg)
Et enne müüride ladumist saaks teha teha vundamendi tagasitäite, tuleks tagada, et plokkidest laotud vundament oleks stabiilne ja võtaks pinnase koormuse vastu. Selleks tehakse vundamendi ülemisse tsooni betoon vöö. Betoonvöö ehitamiseks sobivad hästi U-plokid – need laotakse vundamendi viimases kihis üksteise kõrvale ritta, armeeritakse ning betoneeritakse.
/nginx/o/2024/01/16/15832216t1had82.jpg)
/nginx/o/2024/01/16/15832217t1hb647.jpg)
Vaata lisaks https://www.ee.weber/maja-ehitus
:format(webp)/nginx/o/2024/01/16/15832779t1h7e1f.png)