Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Maja seinte ehitamine

Copy
Foto: Saint-Gobain Eesti AS / Weber

Maja sise- ja välisseinte ehitamisel tuleb arvestada paljude tingimistega: seinte kõrgus ja vahekaugus, kandevõime, helipidavus, tulepüsivus, arhitektuursed ja konstruktiivsed iseärasused jms. Fibo plokid on väga universaalsed ning seetõttu on arhitektil/projekteerijal palju võimalusi hoone kujundamisel ning ehitajal lihtne ehitada.

Kandavate seinte ehitamiseks kasutatakse plokke laiusega alates 200 mm. 

Foto: Saint-Gobain Eesti AS / Weber

Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest peab projekteerija arvutama, millise paksuse ja tugevusega plokk on sobilik: kas nt. Fibo 3/250 või hoopiski Fibo 5/250. Paraku esineb praktikas tihti juhtumeid, kus ehitusega mitte kursis olev inimene kuulab tuttavate soovitusi ja nõuandeid, kuidas ehitada ning milliseid lahendusi kasutada. Sellist lähenemist tuleb igal juhul vältida, sest ka sarnase välimusega ja suurusega hoonetes võivad konstruktsioonidele mõjuda väga erinevad koormused ning sellest tulenevalt ka vajadus neid konstruktiivselt erinevalt lahendada. Seega: projektis peab olema kirjas, millise paksuse ja tugevusega plokki seinte ladumiseks kasutada.

Mittekandvad vaheseinad ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest plokkidest.

Foto: Saint-Gobain Eesti AS / Weber

Ploki valikul saab määravaks seina kõrgus, avade mõõtmed, hulk ja paigutus seinas, heli- ja tulepüsivusnõuded. Mida paksemat ja/või tugevamat plokki kasutada, seda paremaks läheb helipidavus ja tulekindlus ning ühtlasi suureneb ka seina kandevõime. Ploki paksuse valikul võib lähtuda „rusikareeglist“: seina kõrguse ja paksuse jagatis peab olema võrdne või väiksem kui 27: H/b≤27.

Järgmine oluline nüanss on see, ladumise käigus tuleb seinad armeerida. Armeerimine aitab plokkidest laotud seina siduda ühtseks tasapinnaliseks tervikuks ning vähendav pragude tekke ohtu. Armeerimisel kehtiad ka oma reeglid:

  • Fibo plokkidest seinte armeerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset bi-armatuuri;
  • Kandvate seinte puhul (pakus alates 200 mm) tuleb armatuur paigaldada vähemalt igasse viiendasse vuuki. Ühte vuuki paigaldatakse kaks armatuuri.
  • Mittekandvad seinad (100 ja 150 mm paksud) armeeritakse vähemalt iga nelja plokirea järel. Ühte vuuki paigaldatakse üks armatuur.
Foto: Saint-Gobain Eesti AS / Weber
Foto: Saint-Gobain Eesti AS / Weber

Akende ja uste avade sildamiseks on saadaval erineva paksuse ja pikkusega Fibo sillused, mis sobivad kuni 2,5 m avade tegemiseks. Kui akna- või ukseava on suurem, siis reeglina tehakse betoonsillus.

Kui ava on laiem kui 1,5m, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm. Kui võimalik, tasuks müüri ladumine kavandada nii, et silluse alla jääks täisplokk. Täisplokk jaotab silluselt tuleva koormuse ühtlasemalt müürile ja seeläbi väheneb pragude tekke võimalus.

Foto: Saint-Gobain Eesti AS / Weber

Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teha ka kandevõime kontroll. Kuna Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, pole soovitatav neile raskelt koormatud vahelae talasid suure sildega paneele toetada. Kui sillusele laduda peale mõned plokiread, siis võib sellele ka suuremaid koormusi toetada, kuna koormus jaguneb tänu võlvi-efektile külgnevatele müüritsoonidele.

Vaata lisaks https://www.ee.weber/maja-ehitus

Copy
Tagasi üles